Praegu puudub Eestil võimekus kutsuda ajateenistusse kõiki kutsealused, nii jäävad igal aastal tuhanded noormehed kaitseväest eemale. Sisekaitseakadeemia analüüs soovitab ajateenistusest välja jäänud kutsealuste jaoks luua kohustuslik asendusteenistus.
Viimastel aastatel on püssi alla minemise asemel asendusteenistuse valinud 63 noormeest, sisekaitseakadeemias tehtud analüüs soovitab aga asendusteenistuse teha kohustuslikuks kõigile neile, kes kaitseväkke ei lähe. Hinnanguliselt on selliseid mehi igas aastakäigus ligi 3000.
“Asendusteenistus on ikkagi selline süsteemne teenistus, mis oleks osa laiapindsest riigikaitsest ja mille läbimisel saaksid asendusteenistuse läbinud ka riigikaitseõpetuse, küll mitte relva kasutamisega seotud. See annab ühtse raamistiku nii riigikaitseõpetusele kui ka laiapindsele riigikaitsele. Need samad inimesed on siis võimalik kordusõppustel või kriisiolukordades rakendada jube neile teada olevatele kriisirollidele,” lausus sisekaitseakadeemia teaduskeskuse juhataja Raul Savimaa.
Ennekõike võiks asendusteenistusse tulijad suunata päästesse, politseisse, piirivalvesse, aga ka kiirabiautojuhtideks või parameedikuteks. Teiste riikide kogemus näitab, et see võib aidata lahendada sisejulgeoleku personalimuresid.
“Tal on nii-öelda poolkohustuslikult see asi läbitud teatud arv kuid kuni aasta ja kui ta näeb, et see talle tegelikult meeldib, siis ta edaspidi ka läheb selle valdkonna peale edasi,” ütles Savimaa.
Savimaa sõnul ei maksa arvata, et asendusteenistuse laiendamine vähendaks noorte soovi minna kaitseväkke.
“Võib-olla isegi vastupidi, sest praegu, kui mingil põhjusel õnnestub ajateenistusest kõrvale hoida, siis polegi vaja midagi teha,” nentis ta.
Kaitseressursside ameti juhi Anu Rannaveski sõnul on ideel jumet, kuid selle juures on üks suur aga.
“Asendusteenistuse raamistiku annab põhiseadus, seal saavad osaleda ainult need, kes ajateenistusest keelduvad usulistel või kõlbelistel põhjustel. Asendusteenistuse nime all see ei saa olla, aga see mõte on, et kaitseväeteenistuse üks alaliik võiks olla riigikaitseline teenistus, kuidas iganes me seda nimetame,” rääkis Rannaveski.
Kui sisekaitseakadeemia ideed alles hakatakse kaaluma, siis 1. aprillist jõustuvad juba mitmed olulised asendusteenistust puudutavad muudatused. Näiteks alates aprillist saab minna asendusteenistust tegema haiglatesse, kaitseinvesteeringute keskusesse, aga ka kaitseväkke, kas IT-meheks või laohoidjaks.
Aga veelgi olulisem muudatus on reservsüsteemi loomine. Kui seni pärast 12-kuulist asendusteenistust noormehe kohustused riigi ees lõppesid, siis edaspidi ta nii kergelt ei pääse.
“Kui päästeamet tahab korraldada õppusi, siis tuleb minna õppustele; kui on kriisiaeg käes, siis tuleb minna toetama päästeametit,” ütles Rannaveski.
Sel nädalal ilmunud analüüsi on koostajatel kavas lähiajal hakata tutvustama otsustajatele.
err.ee