Sotsiaalministeeriumis esitleti täna SA Lapse Heaolu Arengukeskuse ellu viidud projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimesel eluaastal“ tulemusi, mille kohaselt vajame riiklikul tasandil tugevamat pühendumist süsteemsele ennetustegevusele, universaalne sünnitusjärgne koduvisiit toetab peret ja aitab ennetada hilisemaid riske.
Projekti käigus töötati välja tegevusmudel, mis hindab ja leevendab lapseootel ja lapse saanud pere heaolu mõjutavaid riske ämmaemanda sünnitusjärgsete koduvisiitide kaudu. Koduvisiidi tegevusmudelit piloteeriti aastase perioodi vältel seitsmes maakonnas. Ämmaemandad tegid koduvisiidi 327 perele ja leidsid, et igal kolmandal perel oli rohkem muresid ja küsimusi kui ühe visiidiga õnnestus lahendada. Iga kolmas pere sai korduva kodukülastuse.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul toetab ämmaemanda koduvisiit ema ja lapse suhte kujunemist algusfaasis ning on abiks sünnitusjärgse depressiooni võimaliku välja kujunemise vähendamisel. “Ämmaemandate poolt teostatud koduvisiidid avavad peredele ukse individuaalsele nõustamisele ja tugevdavad seeläbi perede toimetulekut ning pere üldist heaolu uue eluperioodi esimestel ehk ka ebakindlatel hetkedel,” lisas Riisalo.
Minister lisas, et süsteemne ennetustegevus, ja perede toetamine on üks paremaid viise ennetada hilisemaid tervishoiu-, lastekaitse, hoolekande-, hariduse- ja tööhõiveprobleeme.
Projektijuht Tiina Tõemetsa sõnul väärib iga pere ämmaemanda sünnitusjärgset koduvisiiti, sest lapse sünd toob kaasa suure elumuutuse ning palju tervise ja heaoluga seotud küsimusi, millele ämmaemand saab koduses keskkonnas anda just selle pere vajadustest ja võimalustest lähtuvad vastused. “Ämmaemand on spetsialist, kelle pädevuses on märgata ja pakkuda lahendusi nii ema kui lapse tervise ja heaoluga seonduvalt ning kelle kutsealast potentsiaali võiks kasutada sihitatult ka pärast lapse sündi,” lisas Tõemets.
Ämmaemandate koduvisiitide projekti käigus testiti naise toetusteekonda lapseootuse ajal ning pärast lapse sündi. “Tõhus ennetustegevus ja varajane märkamine algab juba raseduse ajal ning jätkub ämmaemanda sünnitusjärgsel koduvisiidil. Ämmaemand kaasab vajadusel teisi spetsialiste, et tagada peredele igakülgne toetus,” lisas Tõemets.
Uuringud kinnitavad, et kuni 20% naistest kogeb sünnitusjärgset depressiooni, mis mõjutab märkimisväärselt lapse ja vanema suhet ning heaolu. 87% kõikidest alla aasta vanuste lastega juhtunud õnnetustest leidsid aset kodus. Neid perede heaolu mõjutavaid tegureid on võimalik varakult märgata ja selgitada koduvisiitidel.
Maailmas kasutatud sünnitusjärgsete koduvisiitide programmidel on olnud positiivsed tulemused – vähenevad lapsevanema depressiooni sümptomid, paranevad vanemlikud oskused ja toimetulek, väheneb lapse väärkohtlemise ja hooletusse jätmise sagedus.
Sotsiaalministeeriumi projekti viisid läbi Lapse Heaolu Arengukeskus ja Eesti Ämmaemandate Ühing koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tallinna Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Tervise Arengu Instituudi ja Rakvere Linnavalitsusega.
Projekt on rahastatud Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014–2021 finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ meetme „Rahvatervise meetmete ning integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil“ elluviimiseks.
