USA luure andmetele tuginev Ameerika Sõjauuringute Instituut (ISW) teatas, et Venemaa on ulatuslike sõjaliste reformide raames välja töötanud õiguslikud mehhanismid Leningradi sõjaväeringkonna reformimiseks.
Analüütikute hinnangul võib see viidata Venemaa valmistumisele konfliktiks Balti riikide ja NATO-ga.
ISW edastas järgmise info:
Venemaa regulatiivsete õigusaktide portaal avaldas 8. oktoobril Venemaa kaitseministeeriumi koostatud presidendi dekreedi, milles tehakse ettepanek võtta Põhja laevastikult „strateegilise territoriaalse ühenduse” staatus.
Vene riigimeedia märkis, et ettepanek viitab sellele, et Põhja laevastik ei ole enam sõjaväeringkonnaga võrdne eraldiseisev sõjaväeline haldusüksus, mis viitab sellele, et Põhja laevastik ja selle neli moodustavat piirkonda (Komi Vabariik, Arhangelski ja Murmanski oblastid ning Neenetsi autonoomne ringkond) viiakse üle reformitud Leningradi sõjaväeringkonda.
Vene sõjanduse analüütik Juri Fjodorov märkis, et Leningradi sõjaväeringkonna taaselustamine viitab sellele, et Venemaa valmistub võimalikeks konfliktideks Balti riikide ja NATO-ga.
Vene sõjaväelased ühendasid Moskva ja Leningradi sõjaväeringkonna 2010. aastal Lääne sõjaväeringkonnaks.
Kaitseministeerium lõi Põhja laevastiku 2014. aastal Lääne sõjaväeringkonna territooriumilt ja Venemaa president Vladimir Putin muutis Põhja laevastiku alates 1. jaanuarist 2021 sõjaväeringkonnaga võrdseks sõjaväeliseks haldusüksuseks.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu tegi ettepaneku Moskva ja Leningradi sõjaväeringkondade taastamiseks Lääne sõjaväeringkonna baasil (pöörates tagasi 2010. ja 2014. aasta muudatused) 2022. aasta detsembris ning kinnitas, et alates 2023. aasta augustist on need sõjaväeringkonnad aktiivses formeerimises.
Kaitseministeeriumi otsus massihävitusrelvad ümber jagada näitab, et Venemaa näeb vajadust oma vägede ümberkorraldamise järele NATO piiril ja paigutamiseks Soome piirile, kuigi jääb ebaselgeks, kuidas Venemaa suudab neid vägesid mobiliseerida, välja õpetada ja uude sõjaväeringkonda koondada.
