Sotsiaalkindlustusamet alustas see nädal sotsiaalmeediakampaaniat #hingeltkaitsja. Kampaania eesmärk on tutvustada lastekaitsetöötajaid ja lastekaitsetööd ning jagada avalikkusega lugusid, kus lapsed ja pered saavad keerulisel hetkel olulist abi. Lisaks julgustab kampaania vanemaid ja lapsi abi saamiseks lastekaitsetöötaja poole pöörduma.
„Kuivõrd lastekaitsjate töökoormus kasvab aasta-aastalt ning voolavus on nende seas päris kõrge, on tähtis seda elukutset ühiskonnas senisest enam väärtustada. Kahjuks käib lastekaitsetöö avaliku kuvandiga kaasas ohtralt müüte ja valearusaamu, mis osalt tulevad kaugest minevikust ja osalt palju tähelepanu saavatest üksikjuhtumitest. Lastekaitsetööd teevad inimesed on hinge ja südamega asja juures ning püüavad alati leida igale lapsele parima lahenduse,” rääkis sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna juht Ebeli Berkman sellest, kuidas kampaania idee alguse sai.
Eelmisel aastal vajas lastekaitsetöötajate abi kokku 12 788 last, kellest üle 2500 jõudis lastekaitse vaatevälja esmakordselt. Veidi alla 5000 lastekaitsetöötajate tuge vajanud lapse elab Tallinnas ja Harjumaal. Kõige enam on abi vajavaid lapsi ühe elaniku kohta Põlvamaal, kus 1000 elaniku kohta oli mullu 9 juhtumit.
Juhtumite arv lastekaitsetöötaja kohta oli 2020. aastal suurim samuti Põlvamaal, kus oli 35 juhtumit lastekaitsetöötaja kohta. Eestis keskmiselt oli 2020. aastal 25 juhtumit lastekaitsetöötaja kohta.
Peamised teemad lastekaitsjate töölaual on erivajadusega lapsi puudutavad küsimused, mis võivad olla tingitud, kas tervislikust seisundist, hariduslikust erivajadusest või lapse riskikäitumisest. Aina enam lastekaitsejuhtumeid on seotud vanematevaheliste hooldusõiguse vaidlustega. Kui 2018. aastal oli selleteemalisi juhtumeid kokku 326 ja 2020. aastal 601, siis tänavu kaheksa kuuga on selliseid juhtumeid juba 594. Keerulistel peresisestel suhetel on sageli negatiivne mõju laste vaimsele ja emotsionaalsele heaolule.
Berkmani sõnul on hooldusõigusega seotud küsimused erinevad ning koostöös kohtutega aitavad lastekaitsjad otsida selliseid lahendusi, kus laste heaolu on tagatud ja tulevik oleks kõige rahulikum ning terveks täiskasvanuks kasvamist toetav. „Näiteks meie uue perelepitusteenusega aidatakse lahku minevatel vanematel kõige keerulisemast ajast üle saada ja jõuda suheteni, mis parandavad laste heaolu ja kindlustunnet,“ rääkis ta.
Eesti lastekaitsetöötajate töökoormus on üsna erinev ja mitmes maakonnas on ametis vähem kui 10 lastekaitsetöötajat. Kokku töötab Eesti omavalitsustes 275 lastekaitsetöötajat, neist 114 Tallinnas ja Harjumaal.
Lapse abistamisse on reeglina kaasatud haridusvaldkonna töötajad, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, noorsootöötajad, vajadusel õiguskaitseorganid ja tervishoiutöötajad. Ühiselt aidatakse ja nõustatakse peret pikema aja jooksul. Last ja pere toetav võrgustik kohtub regulaarselt, hindab lapse olukorda ja seab koos pere ja lapsega edasisi samme. „Selliseid kohtumisi tegid lastekaitsjad mullu üle 5600. Tänavu kaheksa kuuga on neid tehtud ligi 4200 st, et iga kuu toimus üle Eesti enam kui 500 võrgustikukoosolekut abivajavate laste toetamiseks, “ selgitas Berkman.
Lapsevanematele ja noortele suunatud sotsiaalmeediakampaania kestab kolm nädalat. Kampaania eesmärk on näidata lastekaitsetöö mitmekülgsust ja tutvustada julgustavaid positiivseid kaasusi.
Kampaania materjalidega ja lastekaitsetöötajate lugudega saab tutvuda sotsiaalkindlustusameti kodulehel sotsiaalkindlustusamet.ee/hingeltkaitsja. Kampaaniat aitab ellu viia kommunikatsioonibüroo Miltton.
