Armsad sõbrad! Päev on selline, mida inimene väärib. Kõik juhtub nii, nagu praegu võiks oodata, kuid lõpuks ei juhtu midagi. Inimene elab oma esivanemate ja tulevaste põlvkondade vahel ning täidab mineviku ja tuleviku ülesandeid, saamata midagi enda jaoks isiklikult. See on eneseohverduse päev. Töö muutub: asjad transformeeruvad inimese jaoks ootamatult, nagu teda tõugatakse tagant, sundides teda midagi tegema, millele ta ei mõelnud. Kuid tal tuleb see töö ära teha ja oleks parem, kui ta ei loobuks tööst, see töö ei too mingit kasumit kuid see saab kuskil ülevalt arvestatud ja toob ühel päeval vilju.
Suhteid täidab uus energia. Suhtlemine laste ja vanematega mängib suurt rolli. Inimene saab lastelt rohkem teadmisi kui võiks, õppimine toimub vastupidises suunas – noorus muudab minevikku. On impulss ka armuelus, kuigi see võib olla ootamatu ja tõenäoliselt ei realiseeru just täna, pigem on see tulevikuplaan.
Enesetunne on tugevam kui eelmisel päeval. On jõudu, on energiat. Just seda on kõige parem suunata lastele, aiatöödele või maal viibimisele, näiteks metsas jalutamisele. Nii saab inimene tagasi varjatud päikesevarjutuse ajal kaotatud energia. Nagu eelmisel päeval, ära räägi oma unistustest ja plaanidest, kui need plaanid ei ole otseselt seotud teise inimesega.
Soovin teile täna palju rõõmu ja õnne! Olgu see päev täis positiivseid üllatusi ja meeldivaid kohtumisi. Loodan, et saate täna kasulikke kogemusi ja teadmisi, ning tunnete end täis energiat ja motivatsiooni. Soovin teile kõike head, valgust, armastust, tervis, küllust, edu, raha ja õnne!
Alliaks: Alexis Varnum
