Eesti Tööandjate Keskliit (ETKL) on esitanud valitsusele ettepaneku, et 2024. aastaks tõstetaks alampalk 1100 eurole kuus, mis on 100 eurot vähem kui kevadel kokku lepiti. ETKL põhjendab oma ettepanekut sellega, et kõrge inflatsioon on toonud kaasa ettevõtetele lisakulusid, mistõttu ei ole nad võimelised praegust palgatõusu maksma.
Kevadel leppisid tööandjad, ametiühingud ja valitsus kokku, et 2027. aastaks kerkib miinimumpalk 50 protsendini keskmisest palgast. Paberile pandi ka kasvutempo ning tuleval aastal peaks alampalk kerkima pisut enam kui 100 euro võrra. Tööandjate keskliidu juht Arto Aas rääkis kolmapäeval, et kuna sel aastal on majandus languses, peaks järgmise aasta sihi pisut allapoole tooma.
Tööandjate ettepanek on vastuolus töötajate huvidega. Töötajad on juba praegu raskes olukorras, sest inflatsioon on söönud ära nende sissetulekud. Alampalga tõstmine 1200 euroni oleks aidanud töötajatel toime tulla kõrgemate elamiskuludega.Tööandjate ettepanekuga ei nõustu ka mitmed valitsuse liikmed. Sotsiaalminister Signe Riisalo ütles, et valitsus ei ole valmis alla andma kokkuleppele, mis tehti kevadel.
Tööminister Tanel Kiik on samuti öelnud, et valitsus on pühendunud alampalga tõstmisele 1200 euroni.Tööandjate ja valitsuse vahel on tõenäoliselt ees läbirääkimised, et leida kokkulepe alampalga tõstmise osas. Kui läbirääkimised ei ole edukad, võib valitsus algatada seadusemuudatuse, millega tõstetakse alampalk 1200 euroni.Siin on mõned argumendid, miks ei tohiks tööandjate ettepanekut vastu võtta:
- Alampalga tõstmine 1200 euroni oleks aidanud töötajatel toime tulla kõrgemate elamiskuludega.
- Alampalga tõstmine 1200 euroni ei oleks koormav ettevõtetele, sest inflatsioon on toonud kaasa palgatõusu ka teistele töötajatele.
- Alampalga tõstmine 1200 euroni oleks olnud täitnud valitsuse lubadust tõsta alampalk 1200 euroni 2024. aastaks.
Loodan, et valitsus ei anna alla tööandjate survele ja tõstab alampalk 2024. aastal 1200 euroni.
