Rahvaloenduse projektijuht Svetlana Raudonen kinnitab, et iga loendustunnuse jaoks on metoodikute poolt kindlaks määratud allikad, mille põhjal saab kokku panna vajaliku info. „Kokku kasutame 28 andmekogu, kust tunnused saame või milles sisalduvate andmete pealt need tuletame. Siseriiklikud tunnused nagu terviseprobleemi või -piirangu olemasolu, võõr- või murdekeelte oskuste loetelu ja usk saame küsitluse teel,“ selgitab ta. Hetkel käib sujuva andmehõive tagamiseks ka aktiivne töö registritega.

Küsitluse läbiviimiseks on statistikaametil valmimas küsimustik, mille viimistlemiseks samuti ekspertide tagasisidet palutakse. Näiteks vaadatakse üle põhimõte, et pikemate loetelude puhul kuvatakse ekraanil enamlevinud vastuste loetelu ja sobiva vastuse puudumisel on võimalik valiku „muu“ alt leida kõik ülejäänud variandid.

Loenduse siseriiklike lisatunnuste kogumisel lähtutakse riikliku statistika tegemise üldprintsiipidest ja sellest, et lisatunnuste kogumiseks vajaliku uuringu kulud oleksid proportsioonis soovitud tulemusega. „Küsitlus-uuringu kulude vähendamiseks tegeleme telefoniküsitluse võimaluste uurimisega ja planeerime prooviloenduse ajal selleks vajalikud testimised korraldada,“ lisab Raudonen.

Aasta lõpus ja tuleva aasta alguses korraldab statistikaamet rahvaloenduse prooviuuringu, et testida küsitlusmeetodeid, tehnoloogiliste süsteemide toimimist, isikute teavitamist, küsitlusankeeti ja seda, kuidas inimesed küsimustest aru saavad. Seejärel analüüsitakse prooviuuringu tulemusi ja tehakse vajalikud parandused, et olla valmis 2021. aasta lõpus toimuvaks loenduseks. Ehkki registrite osa kontrolliti juba eelmisel aastal tehtud prooviloendusega, soovitakse lisaks küsitluse osale testida ka väikest osa registripõhisest loendusest. Ennekõike puudutab see tunnuseid, mida erinevatel põhjustel eelmisel aastal ei testitud.