Aul on väiksemat kasvu sukelpart. Isalinnu tunneb kergesti ära pika ja peenikese sabasule järgi, mis võib olla 10-15cm pikk. Tal on valge pea ja kael, pruun laik kaela küljel, pruun rind ja tumepruun rõngas üle rindkere. Alapool on valge nagu noortel ja emalinnulgi, ent viimastel on põhivärvus enamasti tumepruun. Nokk on lühike ja tönts, musta värvi ning keskelt roosa.
Tegu on tundras pesitseva liigiga, kes elab nii Euraasia kui ka Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestis aul ei pesitse, küll aga on ta arvukas läbirändaja ja talvituja, kes selleks ajaks moodustab suuri parvi.
Auli tegutsemispaigaks on avameri. Rändel ilmub ta ka järvedele ja jõgedele, teinekord ka rabalaugastele. Toitub merepõhja selgrootutest, eriti limustest, kelle kättesaamiseks võib teistest partidest kõvasti sügavamale sukelduda. Mõned suudavad isegi mitmekümne meetri sügavuselt toitu püüda! Kuna aul võib vee all päris palju liikuda, satub neid aeg-ajalt kalurite mõrdadesse ja põhjaõngedesse. Avamerelinnuna on ta ka väga sõltuv oma sulestikust. Laevateedel ja sadamates hukkub suur osa aule (vahel isegi kümneid tuhandeid), kuna nende sulestik imbub laevaõlidega läbi ja linnud ei ole enam võimelised ujuma.
Kaaspüügi ja jahipidamise tõttu on talvituvate aulide arvukus Läänemerel vähenemas, seega on oluline nende seisundit hoolega jälgida ja vajadusel rakendada kaitsvaid meetmeid.
Alanud aasta lind on aul, kes laulab kõva häälega. Sealt ka tema nimi. Õige pea võivad aga aulid välja surra, sest nende arvukus väheneb järjepidevalt.
Aul on merelind, kes pesitseb tundras, aga talvitub Läänemerel. Ornitoloog Leho Luigujõe rääkis Klassikaraadio saates “Delta”, et Läänemerel on aul üks tavalisemaid linde, kes peatub seal kaheksa kuud. “Meil on õigus nimetada teda Eesti linnuks. Muidugi võib küsida, kus on linnu kodu. Kodu on ikka seal, kus on pesa ja see on tal tundras, aga Läänemerel viibib ta siiski enamiku ajast,” selgitas ta.
Teadlased nimetavad auli ka indikaatorliigiks. “Aul on liik, kes indikeerib meie mereseisundit. Tema kaudu saame teada, millises seisus on Läänemeri,” rääkis Luigujõe ühest põhjusest, miks Eesti Ornitoloogiaühing auli aasta linnuks valis.
Allikas: bio.edu.ee
