Eestis on emakakaelavähki haigestumus ja suremus üks kõrgemaid Euroopas. Sõeluuringust võtavad aga siin osa tavaliselt vähem kui pooled kutsustud naistest.
Varases staadiumis emakakaelavähk ise endast tavaliselt märku ei anna. Ometigi just siis on see hästi ravitav ja tuvastatav sõeluuringu käigus.
“Me laiendasime emakakaelavähi sõleuuringu sihtrühma 10 aasta võrra. Kui siiamaani kuulusid sinna 30-55 aastased naised, siis nüüd on kutsutud ka 55-65 aastased naised,” sõnas Tervisekassa esmatasandi teenuste osakonna peaspetsialist Made Bambus.
Iga kaheksas naine haigestub rinnavähki
Sõeluuringut tehakse ka rinnavähi varaseks avastamiseks, mis on kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja naiste seas. Statistika järgi iga kaheksas naine haigestub rinnavähki.
“Rinnavähi puhul on väga positiivne, et näeme suremuse langust kõigis vanuserühmades, vaja arvatud 70 aastaste ja vanemate seas. Õnneks aga kõigis nooremates, ka neis, kus on rakendatud sõleuuring, näeme püsivat ilusat langust,” lisas Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innos.
Rinnavähi sõeluuringusse oodatakse 50–69-aastaseid naisi iga kahe aasta tagant. Alates 2021. aastast on sõeluuringutel osalemine tasuta ka ravikindlustamata patsientidele.
Erinevates vähiliikidest saab veel ennetada ka melanoomi ehk pahaloomulisse nahakasvajasse haigestumist. Haigestumus melanoomi on Eestis Euroopa keskmiste seas, kuid suremuse numbrid on meil paraku tipus.
“See number peegeldab seda, et me avastame selle haiguse liiga hilises staadiumis. Melanoomi puhul ongi võtmeks, et see haigus tuleks avastada võimalikult varases staadiumis. Sel juhul on see haigus ravitav ja ei lõpe surmaga,” sõnas Confido Meditsiinikeskuse dermatoveneroloog Pille Konno.
Koheselt tuleks arsti visiidile minna, kui on tekkinud silmaga nähtav muutus sünnimärkides. Ent, kel on kõik korras, peaks kord aastas, kasvõi tavalise kopsude kuulamise protseduuri käigus laskma perearstil või nahaarstil ka sünnimärgid üle vaadata.
Viimasel ajal märkavad arstid rohkem melanoomi juhte kui varem, sest peaaegu kaks aastat väldanud covid kriisi ajal ei ole paljud inimesed arsti juurde jõudnud.
Liigne päevitamine põhjustab nahavähki
“Käest lastud juhtumeid on rohkem,” täpsustab dermatoveneroloog Nele Nurmik. “Pigem domineerib see vanemaealiste inimeste seas, kes on väga vähe liikunud ja kellel on vähe sotsiaalseid kontakte olnud.”
Melanoomi haigestumise puhul on ülitugev riskifaktor päevitamine, eriti päikesepõletused lapseeas. Lausa 90% juhtudest ongi nahavähki põhjustanud liigne ultraviolettkiirgus.
Siiski vaatamata pidevale teavitustööle ütles doktor Marina Teras, et tema vastuvõtule on päikesepõletusega tulnud ka pahaloomulise melanoomi diagnoosi saanud patsiente.
“No väga kurb on. Mul on vahel isegi mõtlen, et miks ma siin üldse olen ja miks ma seda tööd teen? Inimene on saanud pahaloomulise kasvaja diagnoosi, aga tuleb vastuvõtule taas täiesti ülepäevitanult,” tõdes Põhja-Eesti Regionaalhaigla dermatoveneroloog Marina Teras.
Kaasaegne vähiravi ei mõju kõigile patsientidel ühtemoodi efektiivselt, ent kuna paljude vähiliikide ravi puhul on võtmeks just varajane avastamine, siis tervise huvides ei tasu vene ruletti mängida, vaid kord aastas külastada arsti ja osaleda sõeluuringul.
Allikas Pealinn.ee