“Sellest pretsedendist ilmneb, et kui krediidiasutus annab laenu vastutustundetult, siis tekib talle endale kahju, sest tasaarvestamise korral võib krediidisaaja vähemalt osaliselt keelduda krediidi tagastamisest,” sõnas HUGO.legal jurist Merike Roosileht. “Tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, mille korral saab krediidisaaja nõuda krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede rahalist hüvitamist. Kui krediidiandja oleks järginud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja ei oleks andnud laenu, siis ei oleks ka krediidisaajale kahju tekkinud.”
Roosileht on mitmeid aastaid kaitsnud 95 aastast vanaprouat, kellelt BestCredit OÜ soovis 63 000 eurose laenu katteks realiseerida tema kodu. Tänaseks on läbi käidud kõik kolm kohtuinstantsi ning otsus on ühene – BestCredit OÜ on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning peab kõik kulud ise kandma. Roosilehe sõnul on tegemist väga olulise pretsedendiga, kuna sama põhimõtte eiramise tõttu laenuandjate poolt on võlaorjuses tuhandeid inimesi.
Laenuandja peab olema vastutustundlik
Krediidiasutus peab andma laenu vastutustundlikult ning hindama krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, et tagada olukord, kus krediiti ei antaks inimesele, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiasutus hindama, kas krediiditaotlejale võib tekkida olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi.
Nimetatud kaasusest nähtub, et kui krediiti on antud krediiditaotleja maksevõimet hindamata ja krediidisaajal on tekkinud raskusi saadud laenu tagasimaksmisega, siis on krediidisaajal õigus nõuda krediidiandjalt talle tekkinud kahju hüvitamist, seega kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede rahalist hüvitamist. Sellise kahju saab krediidisaaja tasaarvestada krediidiandja krediidi tagastamise nõudega.
Merike Roosileht usub, et antud kaasus on heaks õppetunniks kõigile krediidiasutustele, et tulevikus hoolikamalt laenuküsijate maksevõimes veenduda ning julgustav neile võlgnikele, kelle osas ei rakendatud piisavalt vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Roosileht lisab, et kui inimesele on krediidiandja süül tekkinud kahju, siis tasub see kohtus selgeks vaielda.
„Juristina kohtun pea igapäevaselt inimestega, kes on end nii-öelda lõhki laenanud ja viimases hädas tulevad abi otsima. Olen üsna veendunud, et neid inimesi, kellele krediidiasutus on vastutustundetult laenu andnud tema maksevõimes veendumata, on väga palju. Minu selge soovitus on enda eest seista ja tulla juristi jutule võimalikult varakult. Kui suudame kohtus tõendada asjaolu, et krediidiasutus rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on võimalik, et krediidiasutusel tuleb endal kanda kõik kulud, kaasa arvatud tasumata laen,“ lisas ta.
Kuidas käituda, kui krediidiasutus on väljastanud laenu vastutustundliku laenamise põhimõtet järgimata ja laenusaajale on tekkinud kahju?
Krediidiandjale tuleb esitada vastav tasaarvestamise avaldus, mille kohaselt krediidisaaja palub tasaarvestada talle tekkinud kahju krediidiandja krediiditagastamise nõudega. Tasaarvestamise korral võib krediidisaaja keelduda krediidi tagastamisest. Seega, kui isik leiab, et talle on krediiti antud vastutustundetult maksevõimet hindamata, võib ta tasaarvestamise korral keelduda krediidi tagastamisest.
Kindlasti ei ole soovitatav avaldust esitada enne juristiga konsulteerimist ning juhtumi asjaolude põhjalikku analüüsi. Oluline on toonitada, et kui inimene keeldub põhjendamatult laenu tagastamisest, siis suurenevad laenuga seotud kõrvalkulud ning krediidisaaja võib piltlikult öeldes sattuda vihma käest räästa alla. Ei tasu ka unustada, et lõppastmes otsustab asja üle kohus.
Kahju hüvitamiseks saab tasaarvestamise avalduse esitada ka kohtumenetluse ajal. Kui laenu on antud tagatise vastu ja on seatud hüpoteek krediidiandja kasuks ning laenu tagastamata jätmisel on krediidiandja algatanud täitemenetluse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, siis võib kohtusse esitada hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Seda siis juhul, kui krediidiandja on jätnud krediidisaaja maksevõime hindamata ja krediidisaajal on seetõttu tekkinud kahju.
HUGO.legal juristid on tänavu võlgnevustega seoses abistanud 1450 inimest. Koostöös justiitsministeeriumiga pakutakse tasuta esmast õigsabi kõigile Eestimaal elavatele inimestele, kelle brutosissetulek jääb alla 1200 euro kuus. Lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades kehtib piirmäärana brutosissetulek kuni 1700 eurot.
