Täna Riigikogus Keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse ’Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?’ arutelul rõhutas keskkonnaminister Tõnis Mölder, et valitsuse üks prioriteete on tõsta Eesti kliimaambitsiooni ning saavutada aastaks 2050 Eestis kliimaneutraalsus.
„Praegu Riigikogus kinnitamisel olevasse arengustrateegiasse „Eesti 2035“ on see eesmärk juba integreeritud. Plaanime suurema kliimaambitsiooni sisse viia ka riiklikesse arengudokumentidesse,“ lausus Mölder.
„Järgmistel aastatel tuleb kasvatada alternatiivsetest allikatest toodetava elektri osakaalu ja võtta kasutusele salvestustehnoloogiaid,“ märkis Mölder.
„Põlevkivist elektri tootmise lõpetamisel on oluline rõhutada sõnapaarile varustuskindlus ja energiajulgeolek, mistõttu järgmised aastad on äärmiselt olulised selleks, et kasvatada alternatiivsetest allikatest toodetava elektri osakaalu ja võtta kasutusele salvestustehnoloogiaid. Ühe võimalusena tuleks riigil kaaluda uue põlvkonna tuumaenergeetika kasutuselevõttu. Selleks oleme loonud riikliku tuumaenergeetika töörühma, et analüüsida tuumaenergeetika vajadust ja erinevaid võimalusi selle rakendamiseks.,“ rõhutas Mölder.
Põlevkivi kasutamine on Mölderi sõnul seotud paljuski Ida- Virumaa töökohtade ja majanduse- ning sotsiaalpoliitikaga. „Kõik sammud, mis me selles suunas teeme, peavad olema tasakaalukad ning arvestama piirkonna eripära ning huvi. Ükski Ida- Virumaa inimene ei tohi jääda selles protsessis maha, me saame liikuda edasi ainult üheskoos ja tasakaalukalt.“
Tasakaalu saavutamiseks kasvuhoonegaaside emissiooni ja sidumise vahel tuleb teha olulisi jõupingutusi ka teistes sektorites. Mölder rõhutas nii transpordi- ja hoonete sektorist tuleneva heite vähendamise olulisust kui ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori rolli, kuna see on ainus sektor, millel on CO2 sidumise potentsiaal.
Kliimaneutraalse Eestini jõudmine on Mölderi sõnul kõigi valdkondade panustamisel ja strateegiliselt tarkade investeeringute korral võimalik ja potentsiaalselt pikaajaliselt tulutoov.
2019. aastal SEI Tallinna tehtud Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi kohaselt on Eesti kliimaneutraalsuse saavutamiseks vaja investeerida ühtekokku 17,3 miljardit eurot. Panustama peavad nii avalik kui ka erasektor (vastavalt 4,2 miljardit ja 13,1 miljardit eurot). Aastatel 2021-2030 tuleb märgatavalt kiirendada nii hoonete, transpordi kui ka tööstuse investeeringuid energiatõhususse, viia elektri-ja soojatootmine olulises mahus üle taastuvatele energiaallikatele ning kasvatada kliimaneutraalsete energiakandjate osakaalu transpordis.
„Töötame ühiselt selle nimel, et kasutada ELi rahastusallikaid ja riigieelarvelisi vahendeid võimalikult kiire rohe- ja digipöörde läbiviimiseks, mis ei jätaks maha ühtegi Eestimaa inimest ega piirkonda,“ rõhutas keskkonnaminister.
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt eraldatakse Eestile aastateks 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika toetusi kokku 3,37 miljardit eurot, millest märkimisväärne osa suunatakse kliimaeesmärkide saavutamiseks. Uue perioodi vahenditest panustavad kliimaeesmärki vähemalt 37% ÜFist ja 30% ERFist.
Võrreldes 1990. aastaga on Eesti kasvuhoonegaaside koguheide vähenenud 2019. aasta seisuga 64%.
