See ikka päris karm, milline hirmu külvamine käib nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muudatuste teemal.
Kurb. Eesmärk ju see, et Terviseamet oleks lihtsam kaasata abikäsi tervishoiu hädaolukorra lahendamisele. Laias laastus räägime kaasamise läbipaistvusest ja abikäte kiiremast kaasumisest ning õigusselgusest kaasatud korrakaitseasutuste tegevuses, sh riikliku järelevalve meetmete rakendamisel.
Juttu olnud, et justkui nüüd tekivad Politsei- ja Piirivalveamet ja Terviseametil hulk uusi õigusi, järelevalve meetmeid.
Ei teki, need kogu aeg olnud nii Terviseametil kui politseil. Vaadakem korrakaitseseadust. Jah, tõsi küll, et Terviseametile lisandub muudatuse jõustumisel korrakaitseseaduse §46st tulenev isikute kinnipidamine, mille sisuks Terviseameti vaates see, et vältimatu vajaduse korral saab nakkushaige inimese kinni pidada ja toimetada haige tagasi koju. Rõhutan, et koju. Siis ei saa teisi nakatada. Politseil on selle erimeetme rakendamise õigus kogu aeg olemas olnud. Lisaks luuakse väärteokoosseis kehtestatud piirangute eiramise vaates. Menetlejaks nii Terviseamet kui politsei.
Olulisim see, et igasuguste erimeetmete rakendamine eeldab proportsionaalsust, otstarbekust, inimlikkust. See on ametnikule päris kõva mõttetöö enne, kui rakendab mõnda meedet. Politseile see suht igapäevane. Ja ühegi väärteo menetlemine pole ka esmatähtis, esmane ikka ennetus, vestlus ja üldiselt sellest piisab. Politsei on sellest kogu aeg lähtunud ja lähtub ka tulevikus. Selle kinnituseks on 92% eestimaalaste usaldust. Aitäh kõigile selle usalduse eest. Selle usaldusega kaasneb ka vastutus ja tean, et politsei oskab seda vastutust kanda ja usaldust hoida.
Head inimesed, pingutame pisut veel. Tean, et lihtne pole, aga peame vastu.
FB: Kristjan Jaani
Paljud nendest muudatustest on otseses vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ja sillutavad teed politseiriigi tekkeks!
Seaduse eelnõu kohaselt võib Terviseamet COVID-19 tingitud kriisi olukorras kaasata korrakaitseorganeid ehk politseid, kellele soovitakse anda järgmised õigused:
- Küsitleda isikuid ning nõuda nendelt dokumente.
- Kutsuda politseisse ja kohaldada sundtoomist.
- Tuvastada isikusamasus.
- Kohaldada viibimiskeeldu.
- Teostada vallasasjade läbivaatust.
- Siseneda isiku valdustesse.
- Pidada isik kinni ning toimetada teda elu- või viibimiskohta.
Kusjuures kõige eelmärgitu täitmiseks antakse politseile ka õigus kohaldada vahetut sundi. Sisuliselt tähendab see isiku läbiotsimist, tema elukohta tungimist ning seal läbiotsimise korraldamist. Kui isik ei nõustu politsei tegevusega, on politseil õigus kasutada tema vastu ka jõudu.
