“Autojuhid võiks rohkem arvestada sellega, et me ei tee seda tööd ainult enda lõbuks, vaid ikka linnarahvale,” lausus lumekoristusauto juht Avo Kullat. Uue nõude järgi peab autojuht koristama lume oma sõidukist ühe meetri raadiuses, et sahkadel ei tuleks autodele ohtlikult lähedale sõita.
Madala 15 ühistu esinaine Lidia nentis, et head kojameest või -naist on suisa hullumeelselt raske leida, samas kiitis ta oma maja kojanaist Tanjat. “Kojameheks ei taha ju keegi hakata, kuna see töö on väga raske. Eriti talvisel ajal,” lausus ta. “Meie kojanaine Tanja töötab iga päev oma kaheksa tundi. Nagu sügisel kuskil lehekest näeb, kohe läheb ja koristab ära.
Aga talvel on meil kõnniteed nii puhtad, et inimesed tulevad teiselt poolt tänavat meie poole peale kõndima. Nii kohusetundlikku inimest ei ole ma varem kohanudki! Varem vahetusid meil kojamehed kaks-kolm korda aastas, nägin suurt vaeva nende leidmisega. Lõpuks palusin Tanjat, kes elab ise meie majas. Haritud inimene tavaliselt ei taha asuda kojamehena tööle, aga asjaolude kokkulangemisel õnnestus mul teda veenda ja oleme väga rahul.”
Krundiomanikel on kohustus lisaks oma maja hoovile korras hoidaka seda ümbritsevad kõnniteed. “Peame maja tagant läbi minevat linna kõnniteed ka hooldama,” selgitas Lidia. “Üle tänava on lasteaed ja traktor lükkab vahel lume meie poole kõnniteele. Käisin juba selle pärast ka rääkimas – praegu jälle vaatan, et Tanja koristab traktori jäetud lumevalle kõnniteelt.”
Mupo menetluse ja piirkonnatöö osakonna juhataja Triin Uudeväli sõnul tuleb kõnnitee aasta ringi korda teha hommikul kella 7-ks ning raskete ilmastikuolude korral võimalikult kiiresti. Vajaduse korral tuleb teid puhastada talvel päeva jooksul just nii palju, kui uut lund juurde sajab.
Seni on kinnistuomanikud lumekoristusega hästi hakkama saanud ning mupol on tulnud teha vaid mõnikümmend teavitust. “Enamus neist läks Põhja-Tallinna, Kristiinesse ja Kesklinna,” mainis Uudeväli.
Ümbruse koristamiseks kulub kuni kuus tundi
Madala 15 majal on suur territoorium ja selle kõige koristamine võtab aega viis-kuus tundi. Aga Tanja on nii kohusetundlik inimene, et ei suuda jätta kuskile koristamata nurgakest. “Palun jumalat, et tal tervis vastu peaks, sest kojameestega on terves linnas probleem. Kui vanema põlvkonna inimesed töölt ära lähevad, siis nooremaid kojamehi saame tööle meelitada üksnes nii, et anname neile korteri,” selgitas Lidia. “Kojamehe tööd ju ei väärtustata. Tahakski pöörduda kõigi Eestimaa elanike poole – palun austame kojameeste tööd, ärme loobime prügi maha. Me kõik ju tahame, et meie kodu oleks korras, aga samamoodi peaks korras olema ka maja ümbrus.”
Lidia rääkis, et kui kojanaine tahtis suvel töö sinnapaika jätta, siis ta kaks ööd ei maganud. “Mõtlesin, kuidas teda kinni hoida, peaagu nuttes palusin tal tööle jääda,” lausus naine. “Tanja ütles, et koerad on ta nii ära tüüdanud – iga päev korjan pool ämbritäit junne. Olime sunnitud keelumärgid üles panema. Meil läks asi isegi selleni, et üks koeraomanikust daam haaras mul märkuse tegemise pärast kõrist ja tahtis ära kägistada. Alustati kriminaalasja ja ta sai oma karistuse.”
Neid maaomanikke aga, kes pole nii usinad nagu Tanja, võib oodata kopsakas trahv. “Kui libedusetõrje on tegemata, võib määrata kuni 9600 eurot sunniraha,” selgitas Uudeväli. “Väärteo korras saab füüsilist isikut karistada kuni 400 euro suuruse trahviga ja juriidilist isikut kuni 1300 euroga.”
Samas nentis Uudeväli, et muutlikud ilmad on meil tavapärased ning sellega tasub igal väljas liikujal arvestada. “Kindlasti tuleb kodust väljudes valida õiged jalanõud, mis on parim vahend jõudmaks tervelt soovitud kohta.”
Kui on tunne, et suure maja ümbruse puhastus üle jõu käib, on võimalik töö tellida soodsa tasu eest ka linnalt. “Meil on olemas hinnakiri ja kui on soov seda teenust kasutada, tuleb pöörduda kommunaalameti poole,” ütles abilinnapea Kalle Klandorf.
Samuti jagavad linnaosad abilinnapea kinnitusel ühistutele graniitsõelmeid libedaga võitlemiseks. “Kergliiklusteedel, haljasaladel ja parkides ei tohi kasutada kloriide. Sõiduteedel võib kasutada kloriide ja kõnniteede kohta ei ole märget heakorraeeskirjas, nii et seal võib mõningal määral kloriide kasutada,” selgitas ta.
Autojuhid võiks rohkem arvestada
Uue reeglina peab autoomanik oma sõiduki ümbert meetri raadiuses lume ära koristama ja jääga võitlema, muidu jääb ju auto lumest ja jääst koristamata riba, kui lumesahk sellest ettevaatlikult möödub. Tänavapuhastuse AS sahamees Avo Kullat nentis, et üldiselt autojuhid ikka arvestavad lumekoristusmasinatega. Samas leidub neidki, kes teevad ohtlikke manöövreid ja üritavad saha eest läbi lipsata.
Klandorfi sõnul segavad tänava puhastamist kvartalisisestel tänavatel parkivad autod. Paljudel tänavatel kehtib talvine parkimiskord, mille järgi tohib ühel päeval parkida ühes ja teisel teises teeservas. Kord on kehtestatud selleks, et sahaga autod saaks tööd teha. “Kutsun ühistute juhte ja linnaosasid tegema koostööd, et saaksime ikkagi tänavad hästi hooldada,” ütles abilinnapea. Kui valdavalt on tegemist korralike autodega, siis eelmisel aastal vedas munitsipaalpolitsei linnast ära ka 91 romusõidukit.
Tööl sada eri lumekoristusmasinat
Abilinnapea Kalle Klandorf kutsub lohakatest majaomanikest ja purikatest mupole teada andma.
Klandorf kinnitas, et Tallinna linn ja partnerid on lumekoristuseks valmis ka pikema saju korral. “Loodan, et ka eramaade omanikud on lumekoristuseks valmis,” lisas ta.
Lumistel päevadel on tänavatel lume ja libedaga võidelnud ligi sada eri traktorit, sahka ja puisturit.
Eraomanikele on pandud kohustus oma majaesine kõnnitee lumest puhas hoida, kuid lumerohke talve korral võib selle nõude täitmine üsna raskeks osutuda.
Lohakatest majaomanikest, kes lume ja libedusega ei võitle ning ohtlikud jääpurikad räästasse jätavad, tasub mupole teada anda Tallinna abitelefonil 14410.
Lumi olgu lükatud kell 7 hommikul
• Krundiomanik, sh korteriühistu peab hoidma libedusest vabad ja lumest puhtad ka krundi ümbruses asuvad kõnniteed. Üldjuhul tuleb tänavad lumest puhtaks teha kella 7-ks hommikul. Samas näiteks tugeva ja jätkuva lumesaju korral tuleb lund lükata täiendavalt, vastavalt vajadusele. Ka libedusega tuleb võidelda siis, kui see vajalikuks osutub.
• Lund ei tohi kuhjata peatustesse, sõiduteele, kõnniteele või lähemale kui meetri kaugusele trammirööpast. Kõnniteele peab jääma vähemalt 1,2 m laiune käiguruum. Soolasegust lund ei tohi kuhjata puude ümber, haljasalale või kohta, mis ei ole selleks ette nähtud.
• Libedusest lahtisaamiseks ei tohi kasutada kõnniteedel soola, sest see rikub jalatseid ja kahjustab puid. Samuti on Tallinnas keelatud kasutada liiva või tuhka, sest see hakkab kevadel tolmama.
• Maja katuselt tuleks lasta ära rookida lumi ja räästa küljest purikad, mis võivad inimestele peale kukkuda.
• Autoomanik peab oma sõiduki ümbert meetri raadiuses lume ära koristama ja jääga võitlema.
• Paljudel tänavatel, nt vanalinnas, kehtib talvine parkimiskord, mille järgi tohib ühel päeval parkida ühes ja teisel teises teeservas. See on kehtestatud selleks, et sahaga autod saaks tööd teha.