Mõnikord koguneb makseid tasapisi juurde ja alles mõne aja pärast paned tähele, kui suure tüki need kuueelarvest tegelikult ära võtavad. Auto järelmaks, mõni suurem ost, varasem laen – eraldi vaadates ei pruugi ükski neist eriti suur tunduda, koos aga juba küll.
Sellises olukorras tasub korraks kogu pilt ette võtta. Vaata üle, kui palju iga kuu kohustustele kulub, millised maksed on veel ees ja millal need lõppevad. Kui need numbrid on ühes kohas koos, on palju lihtsam aru saada, kas praegune korraldus toimib hästi või oleks midagi mõistlik ümber teha.
Väiksem kuumakse ei tähenda alati väiksemat kulu
Kui igakuised maksed hakkavad eelarves liiga suurt rolli mängima, võib tekkida mõte kohustusi ümber korraldada. Näiteks laenude ühendamine on lahendus, mille puhul koondatakse mitu olemasolevat kohustust üheks.
Selle peamine praktiline eelis võib olla lihtsam ülevaade – mitme makse ja tähtaja asemel jääb alles üks. Samuti võib uus graafik muuta kuumakse väiksemaks, kuid siin tuleb vaadata ka pikemat plaani. Kui tagasimakseperiood pikeneb, võib kogu tagasi makstav summa suureneda. Seetõttu tasub võrrelda korraga nii kuumakset kui ka kogukulu.
Millal vaadata refinantseerimise poole?
Mõnikord pole asi selles, et makseid on lihtsalt liiga palju. Elu ja rahaline olukord muutuvad – sissetulek võib olla teistsugune, kulud suuremad või olemasoleva laenu tingimused ei tundu enam nii head kui varem.
Siis võib vaadata, kas laenu refinantseerimine võiks olla mõistlik lahendus. Lihtsustatult tähendab see olemasoleva laenu asendamist uuega, mille tingimused võivad olla teistsugused. Enne otsustamist tasub kõrvutada intressi, kuumakset, lepingutasusid, laenuperioodi ja seda, kui palju tuleb kogu perioodi jooksul kokku tagasi maksta.
Ainuüksi väiksemast kuumaksest ei tasu end siiski ära lasta võluda. Kui makseaeg pikeneb näiteks mitme aasta võrra, võib lõppkokkuvõttes tagasi makstav summa hoopis suuremaks kujuneda. Seetõttu tasub vaadata, mida uus lahendus kogu perioodi peale tegelikult tähendab.
Vaata, kuhu raha pärast maksude maksmist läheb
Igakuiste kohustuste hindamisel tasub vaadata ka teist poolt ehk seda, kui palju jääb pärast maksete tasumist päriselt kasutada.
Kui pere sissetulek on 2500 eurot ja kohustustele läheb iga kuu 700 eurot, jääb enne muid elamiskulusid alles 1800 eurot. Kui sellest tuleb katta veel eluase, toit, transport, lastega seotud kulud ja ootamatud väljaminekud, võib rahaline liikumisruum olla üsna väike.
Siin ei ole mõtet vaadata ainult seda, kas kõik arved saavad makstud. Küsimus on ka selles, kas eelarvesse jääb piisavalt ruumi mõneks ootamatuks kuluks või väiksemaks säästuks. Väike “meelerahu fond” võiks igal inimesel varuks olla.
Alusta kõige lihtsamast
Rahaasju ei pea hakkama üle vaatama alles siis, kui kuu lõpus enam midagi alles ei jää. Tegelikult on seda hea teha ka siis, kui kõik on veel korras. Näiteks kui sissetulek muutub või mõni uus kohustus juurde tuleb.
Ka vanad järelmaksud ja laenud tasub aeg-ajalt üle vaadata. Mis tundus mõistlik paar aastat tagasi, ei pruugi praeguses olukorras enam kõige paremini sobida. Kui makseid on kogunenud juba omajagu, alusta lihtsalt nende kokkulugemisest. Kui palju läheb iga kuu kohustustele? Millised maksed lõppevad varsti ja millised kestavad veel pikalt? Kui palju tuleb kõige selle peale lõpuks kokku tagasi maksta?
Kui pilt on ees, on palju lihtsam otsustada, kas jätkata vanaviisi või vaadata laenude ühendamise ja refinantseerimise võimalusi. Mõnikord polegi vaja midagi muuta – juba see, kui oma kohustustest korralik ülevaade on, teeb rahaasjad palju rahulikumaks.
Ja kui mõni uus lahendus tundub esmapilgul hea väiksema kuumakse tõttu, tasub korraks vaadata ka pikemat vaadet. Väiksem kuumakse on tore küll, aga mitte juhul, kui selle nimel tuleb kohustust aastaid kauem maksta. Hea lahendus peaks tegema elu lihtsamaks, mitte lihtsalt järgmiste kuude makseid väiksemaks.
