Sügise saabudes on Eesti üüriturg taas märgatavalt elavnenud. Uue õppeaasta algus on toonud kinnisvaraturule tuhandeid tudengeid, kes otsivad endale sobivat elukohta. Paraku seisavad õppijad tänavu silmitsi ebameeldiva olukorraga – tudengitele sobivaid üürikortereid on vähem ja hinnad on samal ajal kõrgemad.
Uue õppeaasta alguseni on jäänud veidi üle nädala ning üüripindade otsimine on täies hoos. Kõige rohkem huvitavad tudengeid väiksemad korterid ning soodsamad elamispinnad, eriti paneelmajades ja väiksemates puitmajades.
Tänavu on aga sobivate korterite valik võrreldes möödunud aastaga vähenenud. Kinnisvaraturul hinnatakse pakkumise languseks ligikaudu kümmet protsenti ning sarnast trendi on märganud ka Uus Maa kinnisvarabüroo.
Uus Maa Pro maakleri Karl-Villiam Vaseriku sõnul on nõudlus jäänud eelmise aastaga enam-vähem samale tasemele, kuid pakkumist on vähem.
„Kui nõudlus oli samas suurusjärgus, siis pakkumine oli sel aastal võrreldes 2025. aastaga seitse protsenti väiksem,“ märkis Vaserik. Tema hinnangul võib üheks põhjuseks olla see, et osa korteriomanikke on otsustanud oma elamispinna pigem lühiajaliselt välja rentida.
Ühe- või kahetoaline korter võib tudengile maksma minna kuni 650 eurot kuus
Väiksemate üürikorterite hinnad on samal ajal tõusnud ning tudengite jaoks tähendab see suuremat rahalist koormust.
Praegu tuleb ühe- või kahetoalise korteri eest arvestada ligikaudu 400–650 euro suuruse igakuise üüriga, sõltuvalt korteri asukohast, seisukorrast ja muudest tingimustest.
Tudengi jaoks on tegemist väga suure väljaminekuga, eriti õpingute esimestel aastatel, kui paljud noored veel tööl ei käi.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla sõnul ei ole 400–650 euro leidmine iga kuu lihtne ka tudengi perekonnale, sest üürile lisanduvad toidu-, transpordi-, õppe- ja muud igapäevakulud.
„Tudengi jaoks on 400–650 eurot päris märkimisväärne summa, eriti esimestel aastatel, kui tudeng tööl ei käi. Seda ei ole ka vanemate rahakotist väga lihtne võtta,“ selgitas Uusküla.
Miks üürikorterid järjest kallimaks lähevad?
Üürihindade tõusu taga on eelkõige lihtne turureegel – kui nõudlus püsib tugevana, kuid pakkumisi jääb vähemaks, saavad omanikud küsida kõrgemat hinda.
Uusküla hinnangul on oma mõju avaldanud ka Eesti tarbijate paranenud kindlustunne ning inimeste sissetulekute muutused.
„Ju siis saab tõsta. Ju pakkumisi on suhteliselt vähe,“ märkis Uusküla.
Tema sõnul on inimeste majanduslik olukord aasta algusega võrreldes mõnevõrra paranenud ning tulumaksumuudatus suurendas mediaanpalgast rohkem teenivate inimeste kätte jäävat sissetulekut.
See annab mõnele leibkonnale võimaluse maksta eluaseme eest rohkem, kuid samal ajal muudab see üürituru kallimaks just nende jaoks, kelle sissetulek on väiksem.
Tudengite seas on Tallinnas eriti hinnatud kolm piirkonda
Tallinnas on tudengite jaoks endiselt kõige nõutumad piirkonnad, kus ülikoolid ja ühistransport on lähedal.
Kõige rohkem otsitakse elamispindu Kesklinnas, Põhja-Tallinnas ja Mustamäel.
Asukoht mõjutab aga tugevalt ka üürihinda. Mida lähemal on korter ülikoolile, ühistranspordile ja kesklinnale, seda suurem võib olla igakuine väljaminek.
Seetõttu tuleb tudengitel sageli teha valik mugavuse ja hinna vahel. Odavam korter võib tähendada pikemat sõiduaega, kallim elamispind aga väiksemat vajadust iga päev ühistransporti kasutada.
Ühiselamu võib olla tudengile märksa soodsam
Kõigil ei ole võimalik endale 400–650 eurot kuus maksvat korterit lubada ning seetõttu vaatavad paljud tudengid ühiselamute poole.
Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaskülas algavad hinnad märksa madalamalt. Kõige soodsam variant maksab 161 eurot kuus, mille eest saab voodikoha kaheses toas ning hinna sees on ka vajalikud kulud.
Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasküla juhi Jaak Kääpi sõnul on ühiselamu tudengile kõige soodsam lahendus, eriti juhul, kui omaette korteri üürimiseks raha ei jätku.
Ka ühiselamutes pole enam piisavalt kohti
Ühiselamute probleem on aga see, et nõudlus on samuti kasvanud.
Tallinna Tehnikaülikooli üks elamutest on hiljuti saanud täielikult uue ilme ning kaasaegsemate tingimustega elamispinna vastu on huvi olnud väga suur.
Uues renoveeritud hoones tuleb ühe koha eest maksta juba 440 eurot kuus, kuid selle hinna sees on kõik kõrvalkulud.
Hoolimata kõrgemast hinnast täitusid kohad kiiresti ning praegu ootab elamispinda ühiselamu järjekorras ligikaudu 150 õppurit.
Kääpi sõnul on olukord muutunud võrreldes varasemate aastatega märgatavalt.
„Eelmistel aastatel ei olnud meil praktiliselt üldse ootajaid, sel aastal järsku on,“ rääkis ta.
Kas üüriturul võib sügisel olukord paraneda?
Tudengid, kes praegu sobivat korterit või ühiselamukohta leidnud ei ole, ei pea siiski lootust kaotama.
Kinnisvaraturul võib lähikuudel pakkumine taas suureneda. Kui õppeaasta on alanud ja suurem tudengite sissevool möödas, võib osa üürikortereid uuesti turule jõuda.
See võib tähendada ka hinnasurve vähenemist.
Seetõttu võib mõne kuu pärast olla üürnikel rohkem valikuvõimalusi ning konkurents korteriomanike vahel võib suureneda.
Praegu on aga olukord selge: tudengite nõudlus on tugev, sobivaid kortereid on vähem ning selle kombinatsiooni maksavad kinni eelkõige üürnikud.
Noorele, kes alustab sügisel ülikooliteed ja peab esimest korda iseseisvalt elamispinna eest maksma, võib 400–650 euro suurune igakuine üür olla väga suur rahaline koorem. Kui sellele lisada toit, transport, õppematerjalid ja muud igapäevakulud, võib iseseisva elu alustamine Tallinnas kujuneda üllatavalt kalliks.
Tudengite jaoks on tänavuse sügise sõnum seega üsna karm: kortereid on vähem, hinnad on kõrgemad ja soodsama elamispinna leidmine nõuab kiiret tegutsemist.
