Urmas Reinsalu ja Mihhail Kõlvart koguvad Eesti valijate seas võimaliku peaministrina peaaegu võrdselt toetust. Värske augusti esimese poole arvamusuuringu põhjal eelistaks peaministrina Urmas Reinsalut 25 protsenti ja Mihhail Kõlvartit 24 protsenti vastanutest.
Seega jääb kahe poliitiku toetus vaid ühe protsendipunkti kaugusele ning selget liidrit nende kahe vahel otse-eelistuse küsimuses välja ei joonistu.
Uuringu viisid läbi MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja Norstat Eesti AS. Tegemist on igakuise küsitlusega, mille käigus uuritakse muu hulgas seda, keda Eesti inimesed sooviksid näha riigi peaministrina.
Helme toetus on võrreldes juuliga langenud
Kolmandale kohale paigutus värskes uuringus EKRE esimees Martin Helme, keda sooviks peaministrina näha 16 protsenti vastanutest.
Juulis oli Helme toetus samas küsimuses 14 protsenti, mistõttu on tema tulemus võrreldes eelmise kuuga muutunud.
Parempoolsete juhi Lavly Perlingu toetab peaministrikandidaadina 12 protsenti vastanutest.
Reformierakonna esimeest ja praegust peaministrit Kristen Michalit eelistaks peaministrina 10 protsenti.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehele Lauri Läänemetsale annaks peaministri rolli üheksa protsenti ning Eesti 200 juhile Kristina Kallasele kuus protsenti vastanutest.
Seega moodustub esikohal üsna tihe grupp, kus Reinsalu ja Kõlvarti vahe on minimaalne, samas kui järgmiste kandidaatide toetus jääb juba märgatavalt madalamaks.
Reinsalu ja Kõlvarti toetus on peaaegu võrdsustunud
Norstati hinnangul on värske uuringu üks olulisemaid järeldusi see, et Reinsalu ja Kõlvarti eelistavate vastajate osakaal on praktiliselt võrdne.
Samas ei ole ühe kuu jooksul toimunud peaministrieelistustes suuri muutusi.
Kuigi kandidaatide järjestuses on erinevusi, ei näita uuring järsku muutust Eesti valijate üldises eelistuses.
Kõige märgatavam muutus puudutab Martin Helmet, kelle toetus on võrreldes juuliga mõnevõrra suurenenud.
Erakondade toetajad eelistavad enamasti oma juhti
Kui vaadata tulemusi erakondade toetajate kaupa, on pilt veel selgem.
Parempoolsete toetajate seas on oma erakonna juht Lavly Perling peaministrikandidaadina kõige populaarsem – teda eelistab 80 protsenti erakonna toetajatest.
Isamaa toetajate seas on kõige tugevamalt esil Urmas Reinsalu, keda eelistab 76 protsenti.
Keskerakonna toetajatest valiks peaministriks Mihhail Kõlvarti 75 protsenti.
EKRE toetajate seas sooviks erakonna esimeest Martin Helmet peaministriks 74 protsenti.
Reformierakonna toetajatest eelistaks Kristen Michalit 60 protsenti ning sotsiaaldemokraatide toetajatest Lauri Läänemetsa 55 protsenti.
Need tulemused näitavad, et erakondade enda toetajad kalduvad üsna selgelt eelistama oma partei juhti.
Kahe kandidaadi võrdluses muutub pilt
Uuringus ei piirdutud ainult küsimusega, keda inimesed sooviksid peaministrina näha juhul, kui valida on mitme kandidaadi vahel.
Vastajatele esitati ka olukordi, kus valida sai ainult kahe poliitiku vahel.
Küsimus oli sõnastatud järgmiselt:
„Kui valida saaks ainult kahe kandidaadi vahel, siis kes nendest oleks Eestile sobivam peaminister?“
Võrdlusesse võeti kolm kandidaatide paari: Reinsalu ja Kõlvart, Reinsalu ja Michal ning Kõlvart ja Michal.
Reinsalu edestab Michalit selgelt
Kui valikus oleksid ainult Urmas Reinsalu ja Kristen Michal, valiks Reinsalu peaministriks 51 protsenti vastanutest.
Kristen Michalit eelistaks samas olukorras 24 protsenti.
Veel 24 protsenti ei osanud oma eelistust öelda.
Seega on Reinsalu edu Michali ees kahe kandidaadi otseses võrdluses üsna suur.
Kõlvart edestab samuti Michalit
Kui valikus oleksid ainult Mihhail Kõlvart ja Kristen Michal, eelistaks Kõlvartit 45 protsenti vastanutest.
Michalit toetaks selles olukorras 33 protsenti.
22 protsenti ei osanud kahe kandidaadi vahel valida.
Seega edestaks Kõlvart Michalit samuti, kuid vahe oleks väiksem kui Reinsalu ja Michali puhul.
Reinsalu edestab Kõlvartit kahe kandidaadi valikus
Kõige huvitavamaks võib pidada Reinsalu ja Kõlvarti omavahelist võrdlust.
Kui valida saaks ainult nende kahe vahel, eelistaks 51 protsenti vastanutest Urmas Reinsalut.
Mihhail Kõlvartit valiks 32 protsenti.
17 protsenti ei osanud vastata.
See tähendab, et kuigi mitme kandidaadi vahel valides on Reinsalu ja Kõlvarti toetus praktiliselt võrdne – vastavalt 25 ja 24 protsenti –, suureneb Reinsalu edumaa olukorras, kus valikus on ainult need kaks kandidaati.
Miks erinevad tulemused nii palju?
Kahe erineva küsimuse tulemusi ei saa üks-ühele võrrelda.
Kui inimestel on valida mitme kandidaadi vahel, võivad nad jagada oma toetuse seitsme erineva nime vahel.
Kui valikusse jääb ainult kaks kandidaati, peavad vastajad tegema palju konkreetsema otsuse.
Seetõttu võib mõne kandidaadi toetus sellises olukorras märgatavalt suureneda.
Reinsalu puhul on erinevus eriti tähelepanuväärne: tavaküsimuses toetab teda 25 protsenti, kuid kahe kandidaadi vahelises võrdluses Kõlvartiga tõuseb tema toetus 51 protsendini.
Kõlvarti puhul on vastavad näitajad 24 ja 32 protsenti.
Uuringus osales 1000 Eesti kodanikku
Norstat viis värske küsitluse läbi 10.–15. augustini 2026.
Kokku osales uuringus 1000 vähemalt 18-aastast Eesti kodanikku.
Valimi võimalikult esindusliku koostamise eesmärgil kasutati kombineeritud küsitlusmeetodit. Vastuseid koguti nii telefoni teel kui ka internetis, kusjuures telefoniküsitlusele vastanute osakaal moodustas valimist suurema osa.
Pärast küsitluse läbiviimist kaaluti valimi andmeid nii, et tulemused vastaksid võimalikult hästi Eesti valimisõiguslike kodanike jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
Mida värske uuring Eesti poliitilise maastiku kohta näitab?
Augusti esimese poole tulemused näitavad, et peaministrieelistustes ei ole toimunud järsku muutust.
Kõige tugevam võitlus toimub praegu eelkõige Reinsalu ja Kõlvarti vahel, kelle toetus mitme kandidaadi valikus on peaaegu võrdne.
Samas näitab kandidaatide otsene võrdlus, et Reinsalu edestab nii Kõlvartit kui ka Michalit, kui valijatele antakse valida ainult kahe kandidaadi vahel.
Kõlvart omakorda edestab kahe kandidaadi võrdluses Michalit.
Martin Helme jääb esikolmikusse, kuid tema toetus on võrreldes kahe esimese kandidaadiga siiski märgatavalt väiksem.
Kõige suurem tähelepanu langeb seetõttu küsimusele, kas lähikuudel hakkab Reinsalu ja Kõlvarti vahe suurenema või muutub nende toetus veelgi tasavägisemaks.
Värske uuring näitab igal juhul, et Eesti peaministrieelistustes on konkurents muutunud väga tihedaks ning ühe protsendipunkti suurune vahe Reinsalu ja Kõlvarti vahel ei võimalda praegu rääkida kindlast liidrist.
