Eesti kaugkütte kasutajaid võib algaval küttehooajal oodata mullusest suurem soojusarve. Kaugkütte hinnatõusu üheks peamiseks põhjuseks on muutunud hakkepuidu hind, sest puitkütus on valdavas osas Eesti kaugküttepiirkondades üks olulisemaid kütuseid.
Kui suureks hinnatõus erinevates piirkondades lõpuks kujuneb, ei ole veel täielikult teada. Täpsem pilt peaks hakkama selguma lähikuudel, kui soojusettevõtted on sõlminud uueks kütteperioodiks vajalikud kütusetarnelepingud.
Konkurentsiameti hinnaregulatsiooniteenistuse juhi Kertu Sauli sõnul sõlmivad soojusettevõtted hakkepuidu tarnelepinguid peamiselt juunist septembrini. Seetõttu jõuab info kütuse tegelike hindade kohta ametini järk-järgult ning lõplikku mõju kaugkütte hinnale saab hinnata alles siis, kui suurem osa lepingutest on sõlmitud.
Hakkepuidu kallinemine mõjutab küttehinda erinevalt
Kuigi hakkepuidu kallinemine avaldab survet kaugkütte hinnale, ei tähenda see, et kõik Eesti kaugküttepiirkonnad hakkaksid sügisel sama palju rohkem maksma.
Kaugkütte hind sõltub konkreetse piirkonna tootmislahendusest, kütuse osakaalust, ettevõtte sõlmitud lepingutest ning muudest kuludest. Seetõttu võib ühes linnas või asulas olla hinnatõus mõni protsent, samas kui teises piirkonnas võib muutus olla märgatavalt suurem või väiksem.
Konkurentsiamet rõhutab, et ühe kütuseliigi kallinemist ei saa automaatselt võrdsustada sama suure kaugkütte hinnatõusuga.
Adveni näitel võib hinnatõus ulatuda mitme protsendini
Ühe konkreetsema hinnangu on andnud Adven Eesti ärijuht Raivo Melsas. Adven tegutseb Eestis 14 kaugkütte võrgupiirkonnas ning ettevõtte hinnangul võib nende piirkondades kujuneda keskmiseks hinnatõusuks ligikaudu 7 protsenti ehk umbes 5,8 eurot megavatt-tunni kohta.
Samas ei ole ka Adveni piirkondades hinnamuutus ühesugune. Ettevõtte hinnangul jääb hinnatõus erinevates võrgupiirkondades valdavalt 3 ja 10 protsendi vahele.
See tähendab, et kaugkütte kasutaja tegelik arve sõltub suuresti sellest, millises piirkonnas ta elab ja milline hind seal kehtib.
Kostiveres võib juhtuda hoopis vastupidine
Kõikjal ei tähenda uus küttehooaeg kõrgemat hinda.
Adveni sõnul on Kostivere puhul oodata hoopis umbes 30-protsendilist hinnalangust. Selle taga on piirkonna ühendamine Loo kaugküttepiirkonnaga ning koostöö kohaliku omavalitsusega.
Ettevõtte selgituse kohaselt võimaldas uus lahendus vähendada rendihindu ning see aitas Kostivere piirkonna küttehinda langetada. Loo piirkonna hinnale muudatus ettevõtte sõnul negatiivset mõju ei avaldanud.
See näitab hästi, miks ei saa Eesti kaugkütte hinnamuutust käsitleda ühe üleriigilise protsendina.
Miks hakkepuit kallineb?
Hakkepuidu hinnatõusu taga ei ole ainult puidu enda hind. Kütuse lõpphinda mõjutavad ka selle tootmise ja transpordiga seotud kulud.
Hakkepuit tuleb metsast välja vedada, transportida ning töödelda. Kõik need tegevused vajavad kütust ja energiat.
Kui kallineb mootorkütus, kasvavad ka metsamasinate, veoautode ja teiste tööprotsessidega seotud kulud. See omakorda mõjutab hakkepuidu lõpphinda.
Seetõttu võib ühe energiakandja hinnatõus kanduda edasi ka teistesse energiasektori kuludesse.
Talvel võib mõju tulla ka maagaasist
Hakkepuit ei ole ainus kütus, mis võib algaval küttehooajal kaugkütte hinda mõjutada.
Mõnes piirkonnas kasutatakse hakkepuidu kõrval ka maagaasi, eelkõige ajal, mil külmadel talvepäevadel suureneb soojusvajadus ja põhikütusest üksi ei pruugi piisata.
Adveni hinnangul on maagaasi hind samuti viimasel ajal tõusnud. Selle mõju võib kaugkütte hindadesse hakata ettevõtte sõnul rohkem avalduma sügisel, näiteks oktoobris, kui soojusvajadus suureneb.
Samas ei ole maagaasi mõju Eesti kaugküttele tervikuna nii suur kui hakkepuidul.
Maagaasi kasutatakse vaid osas kaugküttepiirkondadest
Konkurentsiameti hinnangul kasutatakse maagaasi ligikaudu viiendikus Eesti kaugkütte võrgupiirkondadest ning enamasti ei ole see seal ainus ega peamine kütus.
Paljudes piirkondades kasutatakse maagaasi pigem abikütusena ehk siis, kui soojusvajadus on eriti suur.
Seetõttu mõjutab gaasi hinnamuutus Eesti kaugküttehindu tervikuna vähem kui hakkepuidu hinnamuutus.
Kui palju hakkab tavainimene rohkem maksma?
Seda ei ole praegu võimalik ühe numbri põhjal öelda.
Kui hinnatõus on näiteks 7 protsenti, sõltub tegelik lisakulu sellest, kui palju soojust korter või maja tarbib. Väiksema tarbimisega kodu puhul võib rahaline mõju olla tagasihoidlikum, suurema tarbimisega kodu puhul aga märgatavalt suurem.
Lisaks tuleb arvestada, et kaugkütte arve ei koosne ainult soojuse tootmiseks kasutatava kütuse hinnast. Hinda mõjutavad ka võrgu ülalpidamine, tööjõukulud, investeeringud, transport, tootmise efektiivsus ning muud ettevõtte kulud.
Seetõttu ei tähenda näiteks 10-protsendiline hakkepuidu hinnatõus automaatselt 10-protsendilist kaugkütte hinnatõusu.
Uue küttehooaja tegelik hind selgub lähikuudel
Praegu on veel liiga vara öelda, milline saab olema Eesti kaugkütte keskmine hind algaval sügisel ja talvel.
Soojusettevõtted teevad alles ettevalmistusi uueks kütteperioodiks ning kütusehinnad ja tarnelepingud täpsustuvad järk-järgult.
Konkurentsiamet saab olukorrast täpsema ülevaate siis, kui ettevõtete uue perioodi kulud ja lepingud on ametile esitatud.
Seega võivad paljud kaugkütte kasutajad lähikuudel saada oma piirkonna kohta täpsema info selle kohta, kui palju hakkab soojusenergia maksma.
Mida see tähendab Eesti elanikele?
Kaugkütte hinnatõus tähendab eelkõige seda, et sügiseks ja talveks tasub kodustel oma küttekulud üle vaadata.
Kui soojuse hind tõuseb, võib sama tarbimismahu juures suureneda ka igakuine küttearve. Eriti oluline võib see olla suuremate korterite ja halvema energiatõhususega elamute puhul.
Samas võib tegelik mõju kodusele eelarvele olla väga erinev.
Mõnes piirkonnas võib hinnatõus jääda suhteliselt väikeseks. Teises võib see olla suurem. Mõnel juhul võivad hinnamuutust mõjutada ka kohalikud kokkulepped ja tootmise ümberkorraldused.
Seetõttu tasub oma piirkonna hinda jälgida eraldi, mitte lähtuda ainult üldisest Eesti keskmisest.
Küttehooaja eel tasub arveteks valmis olla
Uue küttehooaja algus võib paljudele peredele tähendada suuremaid väljaminekuid. Kui kaugkütte hind tõuseb, lisandub see juba teistele sügisestele ja talvistele kuludele.
Seetõttu võib olla mõistlik oma pere eelarves küttekuludele veidi suurem varu jätta.
Praegu ei ole aga põhjust eeldada, et kõik Eesti kaugkütte kasutajad seisavad silmitsi ühesuguse hinnatõusuga.
Kõige olulisemad hinnad selguvad piirkondade kaupa lähikuudel, kui uue küttehooaja kütusetarnelepingud on sõlmitud ja nende mõju on võimalik täpsemalt hinnata.
Üks asi on aga juba selge: hakkepuidu kallinemine avaldab Eesti kaugküttele survet ning paljudes piirkondades võib algav küttehooaeg tulla mullusest kallim.
