Foto Erik Peinar
Riigikogu esimees Lauri Hussar, Läti Seimi spiiker Daiga Mieriņa ja Leedu Seimi spiiker Juozas Olekas tegid täna Tallinnas Eesti iseseisvumise taastamise 35. aastapäeval ühisavalduse, kus kinnitavad tugevat toetust Ukrainale ning rõhutavad aktiivse koostöö vajadust nii idapiiri tugevdamisel, desinformatsiooni levitamise kampaaniate vastu võitlemisel kui ka rändesurvega tegelevate algatuste elluviimisel.
Spiikrid kinnitavad ühisavalduses toetust Ukrainale, mis tähistab 24. augustil oma 35. iseseisvuspäeva, ning kordavad, et ei tunnusta Venemaa poolt tema Ukraina-vastase agressioonisõja käigus ühegi Ukraina territooriumi hõivamist. „Keskendume ka edaspidi Ukraina poliitilisele, majanduslikule, rahalisele ja sõjalisele toetamisele ning seisame endiselt vastu Venemaa agressioonisõjale, suurendades sanktsioonidest tulenevat survet ja kehtestades uusi piiranguid Venemaa sõjamajandusele. Toetame võimaluste otsimist Venemaa külmutatud varade kasutamisele Ukraina toetamiseks,“ ütlevad spiikrid, kelle sõnul on ka jaanuaris Tallinnas toimuv järgmine Ukraina taastekonverents oluline sündmus toetuses Ukrainale ning rahule, stabiilsusele ja heaolule Euroopas.
Parlamentide esimehed peavad hädavajalikuks Venemaa vastutusele võtmist agressioonikuriteo, sõjakuritegude ja rahvusvahelise õiguse pideva rikkumise eest. Samuti rõhutavad nad tiheda koostöö vajadust sarnaselt mõtlevate partneritega, et seista vastu Venemaa katsetele saavutada oma sõjategevusele rahvusvaheline legitiimsus, sealhulgas takistades Venemaa rahvusvahelistel spordi- ja kultuuriüritustel osalemise normaliseerimist. Spiikrid kinnitavad toetust ka Ukraina täielikule ELiga ühinemisele ja pöördumatule liikumisele NATO suunas.
„Pidades silmas Venemaa ebaseadusliku, provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja kaugeleulatuvaid tagajärgi ning Ukraina toetajate vastu suunatud hübriidohtusid, jätkame aktiivset koostööd ELi ja NATO idapiiride tugevdamise, kestvate desinformatsiooni levitamise kampaaniate vastu võitlemise ning ELi välispiirile suunatud koordineeritud rändesurvega tegelevate algatuste elluviimisel,“ ütlevad parlamentide esimehed.
Nad avaldavad heameelt NATO Ankara tippkohtumise tulemuste üle, millega kinnitati liitlaste ühtsust ja pühendumust kollektiivsele kaitsele, ning rõhutavad, et Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma julgeoleku tugevdamise eest, osaledes NATOs usaldusväärse ja võimeka liitlasena. „NATO tugev kohalolek, sealhulgas USA vägede kohalolek Balti piirkonnas, on tõhusa ja usutava heidutuse oluline osa,“ märgivad spiikrid.
Ühisavalduse kohaselt jätkatakse koostööd ka selleks, et tugevdada Balti riikide positsiooni ELi uue mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel. Samuti märgivad nad avalduses ära Leedu ELi Nõukogu eesistumise, mis algab 2027. aasta jaanuaris ning mille prioriteetideks on ELi ja Euro-Atlandi piirkonna julgeolek ja kaitse, laienemine, konkurentsivõime, tehnoloogiline areng, jätkusuutlikkus ja majanduslik vastupidavus, sisejulgeolek ning rände ja välispiiride tõhus haldamine, sotsiaalkindlustus ning demograafiliste probleemide lahendamine.
Läti ja Leedu spiikrid viibivad Tallinnas, et osaleda Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäeva tähistamisel.
