Lapsepõlv mõjutab inimese rahasuhet sageli palju kauem, kui me ise arvata oskame. Kui inimene on üles kasvanud teadmisega, et raha võib iga hetk otsa saada, võib see ebakindlus jääda temaga ka siis, kui tema majanduslik olukord on aastate jooksul oluliselt paranenud.
Raha olemasolu ei pruugi automaatselt muuta mõtteviisi. Mõni inimene teenib nüüd hästi, kuid otsib endiselt kõige odavamat toodet, kasutab kõike viimse tilgani ära või tunneb süümepiinu, kui ostab endale midagi lihtsalt rõõmuks. Need harjumused ei pruugi tähendada kitsidust. Sageli on nende taga lapsepõlves kujunenud turvatunde vajadus.
1. Kõige odavama pakkumise otsimine
Kui oled lapsena pidanud pidevalt mõtlema, kas raha jätkub vajalike asjade jaoks, võib soodsaima hinna otsimisest saada eluviis.
Ka siis, kui rahaline olukord on ammu paranenud, võrreldakse hindu, otsitakse allahindlusi, vaadatakse kasutatud kaupu ning oodatakse ostuga seni, kuni soovitud ese müüki läheb.
Mõistlik kokkuhoid on muidugi hea harjumus. Probleem tekib siis, kui inimene ei suuda enam osta midagi lihtsalt sellepärast, et ta seda soovib, vaid peab alati leidma põhjuse, miks kõige odavam variant on ainus õige valik.
2. Süütunne, kui kulutad raha iseendale
Üks tugevamaid rahapuuduse jälgi võib olla tunne, et enda peale raha kulutamine on kuidagi vale.
Inimene võib endale lubada puhkust, paremat telefoni, restoranis söömist või midagi muud meeldivat, kuid esimene mõte on hoopis: „Kas ma ikka peaksin seda ostma?“
Kui lapsepõlves tuli pidevalt loobuda asjadest, mida teistel oli võimalik endale lubada, võib enda hellitamine täiskasvanuna tekitada ebamugavust või isegi süütunnet.
Sellisel juhul ei ole küsimus enam selles, kas inimene saab endale midagi lubada. Küsimus on selles, kas ta tunneb, et ta tohib seda endale lubada.
3. Kodus süüa tegemine isegi siis, kui võiks restoranis käia
Rahalise ebakindlusega üles kasvanud inimene võib eelistada kodus valmistatud toitu ka siis, kui tal oleks tegelikult võimalus sagedamini väljas süüa.
Kodune toit tähendab kontrolli. Sa tead täpselt, kui palju kulutad ja kui palju toitu saad. Restoranis käimine võib seevastu tunduda tarbetu luksusena.
Mõne inimese jaoks on selline harjumus lihtsalt praktiline ja tervislik. Teise jaoks võib selle taga olla vana hirm, et liiga palju kulutades võib raha ootamatult otsa saada.
4. Tarbetute ostude vältimine
Inimene, kes on lapsena kogenud puudust, võib täiskasvanuna olla väga ettevaatlik isegi siis, kui tema kontol on piisavalt raha.
Enne ostmist küsib ta endalt, kas tal on seda ikka päriselt vaja. Ta ei taha raha lihtsalt ära kulutada ning eelistab sageli raha alles hoida, sest raha tähendab tema jaoks turvatunnet.
See võib olla väga kasulik harjumus. Samas võib see minna äärmusesse, kui inimene ei luba endale mitte midagi, isegi siis, kui tal oleks selleks tegelikult võimalus.
5. Kõige viimse kasutamine
„Ära viska ära, äkki läheb vaja“ võib olla tuttav lause paljudes peredes, kus raha on olnud vähe.
Sellise taustaga inimene võib kasutada šampoonipudeli viimse tilgani, hoida alles vanu asju, parandada katkiseid esemeid ning jälgida väga hoolikalt, et toit külmkapis raisku ei läheks.
Tema jaoks ei ole raiskamine lihtsalt halb komme. See võib olla midagi, mida lapsepõlv õpetas väga tugevalt kartma.
Kui oled kunagi kogenud olukorda, kus uut asja ei olnud võimalik lihtsalt osta, muutub olemasoleva asja äraviskamine palju raskemaks.
6. Koduse temperatuuri ja elektrikulu pidev jälgimine
Mõne inimese jaoks on raha säästmise harjumus kõige selgemalt näha kodus.
Tuled kustutatakse kohe, kui toast lahkutakse. Küte keeratakse väiksemaks. Konditsioneer töötab ainult äärmisel vajadusel. Elektriseadmeid ei jäeta niisama tööle.
Isegi majanduslikult kindlas olukorras võib inimene jätkata samamoodi, sest lapsepõlves õpetati talle, et iga sent loeb.
See ei ole tingimata halb. Energia säästmine võib olla mõistlik ka keskkonna seisukohast. Oluline on aga mõista, kas säästmine tuleb teadlikust valikust või pidevast hirmust, et muidu võib raha otsa saada.
7. Võlgade vältimine peaaegu iga hinnaga
Rahalise ebakindlusega üles kasvanud inimene võib suhtuda laenudesse ja võlgadesse väga ettevaatlikult.
Kui laps nägi kodus, kuidas vanemad pidid võlgadega toime tulema, võivad need kogemused jätta sügava jälje. Täiskasvanuna võib inimene eelistada pigem aastaid raha koguda kui võtta laenu millegi ostmiseks.
Mõnikord ei julgeta isegi mõistlikku laenu kasutada, sest sõna „võlg“ tekitab tugeva ebamugavustunde.
Teisest küljest võib see olla ka väga tugev rahaline harjumus. Võlgadest hoidumine aitab vähendada rahalist survet ja annab inimesele suurema kontrollitunde.
8. Ebamugavus, kui keegi tahab sind aidata
Kõige vähem märgatav, kuid sageli väga sügav harjumus on raskus abi vastu võtta.
Inimene, kes on harjunud vähesega toime tulema, võib mõelda, et ta peab kõigega ise hakkama saama. Kui keegi pakub talle raha, kingitust, sööki või muud abi, võib ta selle asemel, et tunda tänulikkust, tunda piinlikkust.
Ta ei taha olla kellelegi võlgu. Ta ei taha tunduda abivajajana. Ta võib isegi keelduda abist, mida tal tegelikult vaja oleks.
Selle taga võib olla väga tugev soov säilitada iseseisvus ja mitte sattuda enam kunagi olukorda, kus tema heaolu sõltub kellegi teise armust.
Need harjumused ei tähenda, et inimene oleks kitsi
Oluline on mõista, et kõik need käitumised ei ole automaatselt halvad.
Paljud neist võivad täiskasvanuna olla hoopis tugevused. Selline inimene oskab raha säästa, väldib tarbetuid oste, ei viska asju kergekäeliselt ära ning mõtleb enne kulutamist.
Probleem tekib siis, kui rahaline olukord on muutunud, aga inimese sisemine turvatunne ei ole muutunud koos sellega.
Ta võib teenida piisavalt, kuid elada endiselt nii, nagu homne päev tooks kaasa katastroofi.
Kõige raskem on õppida, et puudus on möödas
Rahalise puuduse kogemus võib õpetada inimesele väga olulise oskuse: mitte midagi ei tohi raisata ja alati peab olema tagavara.
Kuid täiskasvanuna võib saabuda hetk, kus inimene peab endale ütlema: „Ma ei ole enam selles olukorras.“
See ei tähenda, et peaks hakkama raha mõtlematult kulutama. Vastupidi – säästlikkus ja rahaline vastutustunne on väärtuslikud omadused.
Kuid vahel võib olla vaja õppida ka puhkama, nautima, vastu võtma, ostma midagi lihtsalt sellepärast, et see meeldib, ning lubama endale elu, mida lapsena võib-olla ei olnud võimalik elada.
Sest raha ei peaks olema ainult vahend, mille abil ellu jääda.
Raha võib olla ka vahend, mille abil end turvaliselt tunda, oma lähedasi aidata ja vahel lihtsalt elust rõõmu tunda.
