Euroopa Liidu Nõukogu otsustas pikendada Venemaa vastu kehtivaid sanktsioone veel 12 kuuks ehk kuni 31. juulini 2027, teatas neljapäeval Ukraina uudisteagentuur Ukrinform.
Otsus järgnes 18.–19. juunil 2026 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisele, kus EL-i liikmesriikide juhid leppisid kokku majandussanktsioonide jätkamises, et avaldada Venemaale survet seoses sõjaga Ukrainas.
Venemaa-vastased piirangud kehtestati esmakordselt 2014. aastal, kuid pärast 2022. aasta veebruaris alanud täiemahulist sissetungi Ukrainasse on neid märkimisväärselt laiendatud. Sanktsioonid puudutavad mitmeid olulisi valdkondi, sealhulgas kaubandust, finantssektorit, energeetikat ning kahesuguse kasutusega tehnoloogiate eksporti.
Kehtivate meetmete hulka kuuluvad muu hulgas Venemaa meritsi eksporditava toornafta ja teatud naftatoodete impordikeeld Euroopa Liitu, piirangud Venemaa finantsasutustele ja krüptoteenuste pakkujatele ning mitmete Kremli-meelsete meediakanalite tegevuse peatamine Euroopa Liidus. Samuti rakendab EL meetmeid, mille eesmärk on takistada sanktsioonidest kõrvalehoidmist.
Euroopa Liit rõhutab, et on valmis vajaduse korral kehtestama täiendavaid piiranguid seni, kuni Venemaa jätkab agressiooni Ukraina vastu ning rikub rahvusvahelist õigust.
Alates 24. veebruarist 2022 on Euroopa Liit vastu võtnud kokku 20 sanktsioonipaketti, millega on järk-järgult karmistatud survet Venemaa majandusele ja strateegilistele sektoritele.
Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 18. juuni 2026. aasta järeldustes taas, et Euroopa Liit jätkab kindlat toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.
