alitsus andis neljapäevasel istungil heakskiidu eelnõule, millega tõstetakse notaritasusid üle Eesti. Muudatuse eesmärk on tagada notariteenuse jätkusuutlikkus, parandada selle kättesaadavust kõikides Eesti piirkondades ning ajakohastada aastaid muutumatuna püsinud tasusüsteemi.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta märkis, et praegused notaritasud ei vasta enam tänastele majanduslikele tingimustele ega notarite tegelikule töökoormusele.
Ministri sõnul on notarite ametitegevus aastate jooksul märkimisväärselt muutunud. Kasvanud on nii toimingute ettevalmistamise maht kui ka haldus- ja tegevuskulud, kuid tasumäärad on jäänud suuresti samaks. See seab ohtu notariteenuse jätkusuutlikkuse ning raskendab uute notarite leidmist, eriti väljaspool suuremaid linnu.
Pakosta sõnul on notarite järelkasv mitmes Eesti piirkonnas juba praegu ebapiisav ning see võib tulevikus oluliselt halvendada notariteenuse kättesaadavust kohalikele elanikele.
Paljud tasud pole muutunud alates 1990. aastatest
Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et osa notaritasudest pärineb koguni 1996. aastast ning neid ei ole vahepeal sisuliselt ajakohastatud.
Kui notariamet ei ole majanduslikult piisavalt jätkusuutlik, muutub keeruliseks ka uute notarite leidmine ametist lahkujate asemele. Mitmes piirkonnas on probleem juba ilmnenud.
Ainuüksi käesoleval aastal on jäänud täitmata notarikohad Narvas, Kuressaares ja Paides.
Olukorda süvendab notarite kõrge keskmine vanus. Väikelinnades töötavate notarite keskmine vanus ületab 58 eluaastat ning paljud neist on juba pensionieas või jõuavad selleni lähiaastatel.
Kõige keerulisem võib olukord kujuneda maakondades, kus ühe notari lahkumisel võib piirkond ajutiselt või koguni täielikult notarita jääda. Selline oht ähvardab näiteks Hiiumaad, Järvamaad, Jõgevamaad ja Valgamaad. Samuti jõuavad lähiaastatel pensioniikka mitmed notarid Põlvamaal, Viljandimaal, Läänemaal ja Pärnumaal.
Notaritasud tõusevad keskmiselt 74 protsenti
Eelnõu kohaselt suureneb kindla tasumääraga notaritoimingute hind keskmiselt 74 protsenti, kuid mõne teenuse puhul kujuneb hinnatõus märksa suuremaks.
Näiteks:
- juriidilise isiku volikirja koostamise tasu tõuseks 49 eurolt 120 euroni;
- mitme naabri vahel sõlmitava teeservituudi kokkuleppe tasu kerkiks 38 eurolt 239 euroni.
Ka varem on toodud näiteid märkimisväärsetest hinnamuutustest. Näiteks tõuseks testamendi tõestamise tasu 32 eurolt 55 euroni ning pärimistunnistuse väljastamise tasu 102 eurolt 174 euroni.
Plaanis on ka teised muudatused
Lisaks notaritasude tõusule sisaldab eelnõu veel mitmeid olulisi muudatusi.
Nende hulgas on:
- notariaalsete volikirjade registri loomine;
- notaritele vanuselise ametipiiri kehtestamine, et tagada kõigi notarite võrdne kohtlemine;
- Notarite Koja volituste täpsustamine piirkondades, kus notariteenuse osutamine ei ole majanduslikult piisavalt tasuv.
Muudatuste eesmärk on tagada, et notariteenus oleks tulevikus kättesaadav ka väiksemates maakondades ning notarivõrk säiliks üle Eesti.
Eelnõu liigub nüüd riigikokku
Notaritasude tõstmise plaan on olnud ettevalmistamisel ligi kaks aastat. Esimest korda saadeti vastav eelnõu kooskõlastusringile juba 2024. aasta suvel toonase justiitsministri Madis Timpsoni ametiajal.
Pärast Liisa Pakosta asumist ministriametisse on eelnõu jõudnud mitmel korral valitsuse arutelule, kuid lõpliku heakskiidu sai see alles nüüd.
Eelnõu algatasid kuus Riigikogu liiget: Madis Timpson, Mart Helme, Toomas Uibo, Madis Kallas, Peeter Ernits ja Lea Danilson-Järg.
Järgmisena hakkab seaduseelnõu menetlema Riigikogu. Plaani kohaselt jõustuvad uued notaritasud 1. jaanuaril 2027.
