Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta on jätnud kooskõlastamata rahandusministeeriumi eelnõu, millega soovitakse piirata avalikkuse ligipääsu ettevõtete tegelike kasusaajate andmetele. Ministri hinnangul vajab eelnõu mitmes olulises küsimuses täiendamist ning praegusel kujul ei taga see piisavat õigusselgust ega isikuandmete kaitset.
Rahandusministeeriumi kavandatava muudatuse kohaselt ei oleks alates juuli keskpaigast enam võimalik igaühel äriregistrist ettevõtete tegelike kasusaajate andmeid vaadata. Edaspidi pääseks sellele teabele ligi vaid piiratud ring inimesi, kellel on selleks seadusest tulenev alus või õigustatud huvi.
Pakosta esitas eelnõule rea sisulisi märkusi. Ühe peamise probleemina tõi ta välja, et määruses ei ole üheselt selge, kes vastutab tegelike kasusaajate andmete töötlemise eest. Praegu jääb ebaselgeks, kas vastutav töötleja oleks rahandusministeerium või Tartu Maakohtu registriosakond.
Ministri sõnul peab isikuandmete vastutav töötleja olema seaduses selgelt määratletud, kuna isikuandmete töötlemine puudutab inimeste põhiõigusi ning sellised küsimused vajavad üheselt mõistetavat õiguslikku regulatsiooni.
Samuti juhtis Pakosta tähelepanu sellele, et eelnõus puudub täpne loetelu isikutest või organisatsioonidest, kelle puhul eeldatakse õigustatud huvi ettevõtete tegelike kasusaajate andmete saamiseks. Tema hinnangul võib selline ebamäärasus tulevikus tekitada erinevaid tõlgendusi ja ebaühtlast praktikat.
Murekohaks peab minister ka seda, et kavandatud muudatuste järgi väljastatakse andmeid ilma asjaomast ettevõtet või tegelikku kasusaajat sellest teavitamata. Pakosta meenutas, et avaliku teenistuse seaduses kavandatavate muudatuste kohaselt muutub kohustuslikuks andmejälgija kasutamine, mille eesmärk on anda inimestele võimalus näha, millal ja kes on nende andmete kohta päringuid teinud.
Lisaks soovitas minister koostada ametnikele selged juhised, mille alusel hinnata infopärijate õigustatud huvi. Samas leidis ta, et selliseid juhendmaterjale ei peaks lisama määruse enda juurde, kuna need võivad sattuda vastuollu Andmekaitse Inspektsiooni või Euroopa Andmekaitsenõukogu tulevaste suunistega.
Pakosta tõstatas küsimuse ka isikuandmete töötlemise logide säilitamise kohta. Eelnõu järgi säilitataks logiandmeid viis aastat, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õigusaktid või Eesti seadused näevad ette pikema tähtaja. Ministri hinnangul peaks eelnõu täpsustama, millistel juhtudel ja milliste õigusaktide alusel võib säilitamistähtaeg olla pikem.
Rahandusministeerium põhjendab kavandatavaid muudatusi vajadusega leida parem tasakaal ettevõtete läbipaistvuse, rahapesu tõkestamise ning inimeste eraelu kaitse vahel. Muudatused tulenevad Euroopa Liidu uuest rahapesu tõkestamise õigusraamistikust ning Euroopa Kohtu praktikast, mille kohaselt ei ole tegelike kasusaajate andmete piiramatu avalik kättesaadavus enam põhjendatud.
Samas on mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid valinud erineva lähenemise. Näiteks Lätis on tegelike kasusaajate andmed jätkuvalt üldjuhul avalikud ning juurdepääsu piiratakse vaid erandjuhtudel, kui selleks on seadusest tulenev konkreetne põhjus või vajadus kaitsta tegelikku kasusaajat või tema perekonda. Seal ei pea taotlema andmete avalikustamist, vaid hoopis nende varjamist.
Praeguse plaani kohaselt peaks uus määrus jõustuma 10. juulil, kuid enne seda tuleb lahendada mitmed õiguslikud küsimused, millele justiits- ja digiminister on tähelepanu juhtinud.
