Eesti opositsioonierakonnad lähevad järgmistele valimistele lubadustega vähendada makse ja kaotada osa viimastel aastatel kehtestatud maksukoormusest. Samal ajal seisab riik silmitsi kasvava eelarvepuudujäägi ja suureneva võlakoormusega, mis majandusekspertide hinnangul võib tulevikus nõuda hoopis täiendavaid maksutõuse.
Mitmed opositsioonierakonnad on lubanud võimule pääsedes kaotada automaksu ning pakkuda elanikele erinevaid maksuleevendusi. Näiteks soovib Keskerakond vähendada toiduainete käibemaksu ning muuta maksusüsteemi astmeliseks.
Keskerakonna aseesimees Andrei Korobeinik leiab, et progresseeruv tulumaks aitaks vähendada ebavõrdsust ning suurendada riigi tulusid. Tema sõnul jätaks selline süsteem väiksema sissetulekuga inimestele rohkem raha kätte ning võiks tuua riigieelarvesse ligikaudu 350 miljonit eurot lisatulu aastas. Lisaks soovib erakond kehtestada pankadele superkasumimaksu, mille tulupotentsiaal ulatuks sõltuvalt majandusolukorrast 200 miljonist kuni poole miljardi euroni aastas. Samuti nähakse võimalust vähendada avaliku sektori kulusid ametnike arvu kärpimise kaudu.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab samuti astmelise tulumaksu kehtestamist ning soovib langetada toiduainete käibemaksu üheksale protsendile. Automaksu kaotamist erakond aga oma prioriteediks ei pea.
Parempoolsed pakuvad välja veelgi ulatuslikuma maksulangetuse. Nende plaani kohaselt võiks käibemaks langeda 20 protsendile ning tulumaks 18 protsendile. Samas rõhutab erakond vajadust vähendada riigi kulutusi ja muuta toetuste jagamine sihipärasemaks, suunates abi eelkõige neile, kes seda tegelikult vajavad.
Majanduseksperdid suhtuvad maksulangetuste lubadustesse siiski ettevaatlikult. Eesti riigieelarve puudujääk ulatub ligikaudu 4,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist ning riigi võlakoormus on kasvutrendis. LHV makromajanduse analüütiku Triinu Tapveri hinnangul viitab eelarve seis sellele, et lähiaastatel võib riik vajada hoopis uusi makse või olemasolevate maksude tõstmist.
Eksperdi sõnul on valimiste eel tavapärane, et erakonnad räägivad maksude langetamisest, kuid riigi rahanduse tegelik olukord seab nende lubaduste täitmisele tõsiseid küsimärke.
Seega kujuneb üheks lähenevate valimiste keskseks teemaks küsimus, kas Eesti suudab ühendada maksuleevendused ja eelarvedistsipliini või tuleb tulevikus teha ebapopulaarseid otsuseid riigi tulude suurendamiseks. Valijate ees seisab valik erinevate maksupoliitikate vahel, kuid lõplik vastus sellele, kuidas katta kasvavat eelarveauku, jääb praegu veel lahtiseks.
