Kui seni oli Taani ainus Euroopa Liidu riik, kus toidule kehtis Eestist veelgi kõrgem maks, siis pärast taanlaste värsket otsust langetada toidukaupade käibemaksu 2028. aastast jääb Eesti oma 24-protsendilise määraga liidu kõrgeima toidu käibemaksuga riigiks.
Eesti Kaupmeeste Liidu kinnitusel seab see surve alla nii inimeste igapäevase toimetuleku kui ka kodumaise toidutootmise konkurentsivõime.
Taani eraldab toidukaupade inflatsiooni pidurdamiseks alates 2028. aastast 6 miljardit Taani krooni aastas. Laual on kaks varianti: toidu üldise käibemaksumäära langetamine seniselt 25 protsendilt kuni 20 protsendini või puu- ja köögiviljade käibemaksu kaotamine nullini. Lõpliku valiku aluseks olev analüüs valmib 2026. aasta teises pooles. Eestis kehtib toidukaupadele ühtne 24-protsendiline käibemaks, mis ei tee vahet, kas tegu on esmavajaliku toidu või muu kaubaga.
„Seni oli Taani ainus Euroopa Liidu riik, kus toidule kehtis Eestist veelgi kõrgem käibemaks. Nüüd, kui Taani on otsustanud seda langetada, jääb Eesti 24 protsendiga Euroopa liidu kõrgeima toidumaksuga riigiks. See on esikoht, mille üle ei maksa uhkust tunda,“ ütles Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil.
Eesti ei jää üksi mitte ainult Taani kõrval. Toidukaupade hinnatõusu leevendamiseks on käibemaksu viimase aasta jooksul langetanud pea kõik lähiriigid: Läti langetab juulist puu- ja köögiviljade, piima, muna, linnuliha ja leiva käibemaksu 21 protsendilt 12 protsendile, Rootsi poolitas toidu käibemaksu ajutiselt 12 protsendilt 6 protsendile ning Soome alandas oma määra aasta algusest. Eesti on selles seltskonnas ainus, kelle toidumaks püsib muutumatult 24 protsendi juures.
Toidu käibemaks on üks väheseid makse, mida iga inimene maksab iga päev, ja mida kõrgem on määr, seda valusamalt tabab see leibkondi, kelle eelarves on toit suurim kuluartikkel. Kui Euroopas keskmiselt kulutab pere toidule 17 protsenti sissetulekust, siis Eestis on madalama sissetulekuga leibkondade kulutustest toidu osakaal üle 30 protsendi. Kõrge käibemaks ja kallid sisendhinnad teevad Eesti toidu kalliks, samal ajal kui tihe konkurents jaekettide vahel hoiab hinnad nii madalal kui võimalik – maksukoormust ei suuda toidukauplused oma kaheprotsendise kasumimarginaali juures inimeste eest ära kanda.
„Meie lähinaabrid – Läti, Soome ja Rootsi – on toidu käibemaksu just langetanud, nüüd teeb sama otsuse ka Taani. Euroopa liigub selgelt inimeste toimetuleku leevendamise suunas, Eesti aga vastupidises. Toit ei ole luksuskaup, vaid esmavajadus. Kui selle maksukoormus on Euroopa Liidu kõrgeim, mõjutab see otseselt inimeste ostujõudu. Toidukauba müügimahud on Eestis langenud juba neli aastat. Samal ajal tuleb meeles pidada, et konkurents Eesti jaekettide vahel hoiab hinnad nii madalad, kui sisendkulud ja maksud seda võimaldavad. Kui maks on kõrge, ei saa ka lõpphind olla madal,“ ütles Peil.
Läti kogemus näitab, et maksulangetus jõuab ka päriselt hinnasildile. Läti Maaülikooli teadlaste analüüsi järgi kandus pärast puu- ja köögiviljade käibemaksu langetamist üle 88 protsendi maksumuudatusest tarbijahindadesse ning hinnalangus osutus pikaajaliseks. Samal perioodil kasvas Läti puu- ja köögiviljasektor kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt: toodangu väärtus tõusis 46 ja eksport 77 protsenti.
Eesti Kaupmeeste Liit on varem teinud ettepaneku langetada põhitoiduainete käibemaks 24 protsendilt 13 protsendile. Liidu hinnangul on see kiire ja sihitud meede, mis aitaks leevendada hinnasurvet just nende toodete puhul, mis kuuluvad iga inimese igapäevasesse ostukorvi.
BNS
