Foto Erik Peinar
Riigikogu kiitis 69 poolthääle ja kaheksa vastuhäälega heaks niinimetatud nõusolekuseaduse, mis sätestab selgesõnaliselt, et seksuaalsuhe peab põhinema osapoolte vabatahtlikul ja teadlikul nõusolekul. Seaduse eesmärk on viia Eesti karistusseadustik kooskõlla Istanbuli konventsiooniga ning rõhutada, et igasugune nõusolekuta seksuaalne tegevus on karistatav.
Seaduse toetajate hinnangul seisneb selle suurim väärtus ühiskonnale saadetavas sõnumis. Reformierakonna riigikogu liige Madis Timpson märkis, et uus regulatsioon rõhutab vastastikuse austuse ja nõusoleku olulisust seksuaalsuhetes ning viib Eesti õiguskeskkonna lähemale kaasaegsetele Euroopa standarditele. Tema sõnul võib seadus aidata kannatanutel juhtunust kiiremini rääkida ja abi otsida.
Uues seaduses on täpsustatud ka nõusoleku mõiste. Nõusolek peab olema antud vabatahtlikult ja teadlikult, väljendatud sõnaliselt või muul arusaadaval viisil, olemas enne seksuaalvahekorda ning kestma kogu teo vältel.
Samas rõhutavad mitmed eksperdid, et seaduse vastuvõtmine üksi ei lahenda kõiki probleeme. Endine riigi peaprokurör ja erakonna Parempoolsed juht Lavly Perling leidis, et lisaks seadusemuudatusele on oluline tagada, et kannatanuid kuulatakse ning õiguskaitsesüsteem oleks valmis selliseid juhtumeid tõhusalt menetlema. Tema hinnangul on vajalik kasutada kaasaegseid uurimismeetodeid ning toetada kannatanuid kogu menetluse vältel.
Kõik poliitikud seadust siiski ei toetanud. Keskerakonna liige Peeter Ernits leidis, et vägistamise kuriteokoosseis on ka kehtivas õiguses piisavalt reguleeritud ning tema hinnangul ei peaks seadusandlusega lahendama hariduslikke või kultuurilisi küsimusi.
Sotsiaaldemokraat Andre Hanimägi rõhutas aga, et uus lähenemine asetab kannatanu õigused rohkem tähelepanu keskmesse. Tema sõnul ei muuda seadus süütuse presumptsiooni ega tõendamiskoormust – süü peab ka edaspidi olema kohtus tõendatud väljaspool põhjendatud kahtlust. Hanimägi märkis, et keerulised olukorrad, kus vastamisi on vaid osapoolte erinevad ütlused, jäävad ka tulevikus õigussüsteemi jaoks väljakutseks.
Kui president seaduse välja kuulutab, jõustub uus regulatsioon 1. jaanuaril järgmisel aastal. Sellega muutub Eestis seksuaalse enesemääramise kaitse senisest selgemaks ning nõusoleku põhimõte saab karistusõiguses keskse koha.
