Justiits- ja digiministeerium on saatnud kooskõlastusringile täitemenetluse seadustiku muutmise väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on muuta võlgade sissenõudmise süsteem õiglasemaks, lihtsamaks ja arusaadavamaks. Kavandatavad muudatused jätaksid võlgnikele senisest rohkem raha kätte, motiveerides neid ametlikult töötama ning vähendades vajadust sissetulekuid varjata.
Ministeeriumi andmetel on Eestis ligikaudu 100 000 võlgnikku, kelle võlad ulatuvad umbes 20 000 inimese ja ettevõtte nõueteni. Uute muudatustega soovitakse üheaegselt parandada nii võlausaldajate võimalusi oma raha tagasi saada kui ka tagada võlgnikele parem toimetulek.
Lihtsam süsteem ja selged protsendid
Praegu peetakse võlgniku sissetulekutest raha kinni keeruka süsteemi alusel, kuid tulevikus võiks kasutusele võtta selged protsendid sõltuvalt inimese sissetulekust.
Ettepaneku kohaselt:
- alampalga suurusest või sellest väiksemast sissetulekust arestitakse 10 protsenti;
- ühe kuni kahe alampalga suurusest sissetulekust 30 protsenti;
- kahe alampalga piiri ületavast sissetulekust 50 protsenti.
Näiteks juhul, kui inimene teenib alla alampalga ehk 946 eurot kuus, peetaks kinni 94,60 eurot. Suurema sissetuleku korral suureneks ka kinnipeetav summa vastavalt kehtestatud protsentidele.
Ministeeriumi hinnangul võiks elatisvõlgade puhul rakenduda kõrgem kinnipidamise määr, et tagada laste ülalpidamiseks mõeldud nõuete tõhusam täitmine.
Rohkem motivatsiooni ametlikult töötada
Justiits- ja digiministeeriumi hinnangul ei ole praegune süsteem piisavalt tõhus, sest paljud võlgnikud eelistavad töötada mitteametlikult või lahkuvad sootuks tööturult, kartes suurt osa oma sissetulekust kaotada.
Uue korra eesmärk on tagada, et võlgnikule jääks alati alles piisavalt raha igapäevaseks toimetulekuks. See omakorda vähendaks survet töötada mustalt või varjata oma tegelikke sissetulekuid ning looks paremad võimalused võlgade järjepidevaks tasumiseks.
Ministeeriumi hinnangul võidavad muudatusest ka võlausaldajad. Kui võlgnik püsib ametlikul tööturul ning tema sissetulekud on nähtavad, suureneb tõenäosus, et võlad saavad aja jooksul regulaarselt tasutud.
Vähem bürokraatiat tööandjatele ja kohtutäituritele
Oluline muudatus puudutab ka tööandjaid. Tulevikus ei peaks tööandjad enam suhtlema kohtutäituritega, tegelema arestimisaktidega ega pidama arvestust erinevate nõuete üle.
Kui töötasu makstakse võlgniku Eesti pangakontole, oleks kinnipidamise ja arestimise korraldamine süsteemi ülesanne. Erandina jääks tööandjale kohustus tegutseda juhul, kui sissetulekuid suunatakse kolmandatele isikutele või välismaistele pangakontodele.
Samuti soovitakse vähendada kohtutäiturite ja kohtusüsteemi halduskoormust, sest vajadus arestide vähendamise taotluste, selgituste ja vaidluste menetlemiseks väheneks märgatavalt.
Arestivaba summa ainult ühel pangakontol
Kava järgi oleks tulevikus arestivaba summa kaitstud vaid ühel võlgniku pangakontol. Kui inimesel on mitu kontot, siis ülejäänud kontodel olevad vahendid võiksid kuuluda täielikult arestimisele.
Samas jääksid ka edaspidi arestimisest välja toetused ja muud summad, mille tegelikud kasusaajad on kolmandad isikud, näiteks lapsetoetused.
Eestis kuni pool miljonit täiteasja
Ministeeriumi hinnangul on Eestis igal ajahetkel täitemenetluses 400 000–500 000 täiteasja ligikaudu 90 000 võlgniku suhtes. Seetõttu võiksid kavandatavad muudatused vähendada märkimisväärselt nii riigi kui ka ettevõtjate halduskulusid.
Lisaks sisaldab väljatöötamiskava mitmeid väiksemaid muudatusi, mille ühine eesmärk on muuta kogu täitemenetluse süsteem lihtsamaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks.
