Riigikogu kiitis tänasel täiskogu istungil heaks Eesti ja Rootsi vahelise kokkuleppe, mis võimaldab tuua Rootsist Eestisse vanglakaristust kandma kuni 600 kinnipeetavat.
Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson märkis, et Eesti kinnipeetavate arv väheneb pidevalt, ent vanglate ülalpidamiskulud on endiselt suured. „Vanglakohtade väljarentimine võimaldab hoida Tartu Vanglat töös, tagada piirkonnas siseturvalisuse valdkonna töökohtade säilimine ja luua neid juurde ning saada riigile aastas vähemalt 30–60 miljonit eurot lepingujärgset tasu. Rootsile pakub leping lahendust vanglasüsteemi ajutisele ülekoormusele.“
Kokkuleppe kohaselt on Eesti valmis vastu võtma Rootsi kinnipeetavaid ja võimaldama nende karistuse täideviimist Eestis. Kinnipeetavate saabumine on plaanis korraldada järk-järgult, et vangla jõuaks teha vajalikud ettevalmistused. Esimesed Rootsi kinnipeetavad on plaanis Tartu Vanglasse paigutada augustis. Kokku võimaldab leping Eestisse tuua kuni 600 kinnipeetavat.
Kokkuleppes sätestatakse õigused ja kohustused ning reguleeritakse nii karistuse täideviimist, vangla tingimusi kui ka näiteks kulude jaotust ja järelevalvet. Eesti võtab vastu üksnes kindlatele tingimustele vastavaid kinnipeetavaid – julgeolekuriskid koos võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega on Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Siseministeeriumi koostöös kindlaks tehtud. Leping näeb ette, et hiljemalt üks kuu enne karistusaja lõppemist saadetakse välisvang tagasi Rootsi ning ta vabaneb seal.
Leping allkirjastati mullu juunis Stockholmis. Rootsi parlament ratifitseeris lepingu 3. juunil. Kokkulepe jõustub 30. päeval pärast seda, kui nii Eesti kui ka Rootsi on täitnud selleks vajalikud riiklikud nõuded ja sellest teineteisele kirjalikult teatanud. Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks ka lepingu rakendamiseks vajalikud muudatused Eesti õiguses (773 SE).
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (682 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja vastu 42 Riigikogu liiget.
