Depressiivsete inimeste internetikasutus erineb tervete omast, näitasid Missouri tehnikaülikooli teadlased.
Sriram Chellappan kogus ühe kuu jooksul andmeid oma ülikooli tudengite internetikasutuse kohta. Kogu info tuli võrguühenduse pakkujalt, kasutajad jäid anonüümseks, et see ei takistaks nende tavapärast käitumist.
Uurija tegi kindlaks, kas katsealustel olid depressioonisümptomid ning jagas inimesed tulemuste põhjal kahte rühma. Seejärel analüüsis ta nende internetikasutust.
Selgus, et masenduses üliõpilased kasutasid rohkem failijagamistarkvara ja uitasid võrgus sihitult ringi. Samuti kasutasid nad tihedamini suhtlusprogramme ja saatsid rohkem e-kirju.
Ka videote vaatamine ja mängud olid populaarsed eelkõige depressiivsete tudengite hulgas.
Tüüpiline depressioonisümptomitega üliõpilane suutis pärast e-kirja saatmist kiiresti vaadata paar videot, seejärel minna oma kirjakasti ja pärast veel suvaliste inimestega lobiseda.
Chellappani sõnul viitab see keskendumisraskustele, mis tekivad peaaegu kõikidel depressiooni all kannatajatel.
Tulemused muudab huvitavaks see, et andmed internetis viibitud aja kohta saadi vastajatest sõltumatult ning see info on erakordselt täpne.
Kui paluda inimestel hinnata oma internetikasutust, siis võib see anda vildakaid tulemusi. Katsealused võivad unustada, kui kaua nad arvuti taga istusid või üritavad end valetades paremast küljest näidata.
Masendunute internetikasutus oli hüplik. Nad võisid ühel päeval istuda arvuti taga tundide kaupa ja seejärel loobuda internetist paariks päevaks.
See aitab eristada depressiivseid inimesi nendest tehnikahuvilistest ja internetisõltlastest, kes otsivad pidevalt uut infot ja laadivad alla uuendusi.
Erinevate rakenduste vahel laveerimine on ka neile iseloomulik, kuid huvilised kasutavad internetti pidevalt. Lisaks esinevad nende internetikasutuses kindlad mustrid – nad külastavad pidevalt oma lemmiklehekülgi, kuid juhuslikku veebis uitamist tuleb harvem ette.
