Foto Erik Peinar
Riigikogu ei andnud tänasel istungil nõusolekut Riigikogu liikmelt Tõnis Möldrilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema suhtes kohtumenetluse jätkamiseks.
Õiguskantsler Ülle Madise edastas parlamendile peaprokuröri taotluse Möldrilt saadikupuutumatuse võtmiseks. Ta ütles oma ettekandes, et kuigi juriidiliselt nimetatakse seda õiguskantsleri ettepanekuks ning sellisel juhul tundub, justkui õiguskantsler oleks selle taotlusega nõus, ei ole õiguskantsleril õigust hinnata tõendeid ega midagi olulist. „Seega ei ole õiguskantsleril võimalik selle taotlusega ei nõustuda ega mitte nõustuda,“ ütles ta.
Tema sõnul on olnud Riigikogu soov ja tahe, et õiguskantsler ei tohi hinnata tõendeid, seda, kas näiteks kuluhüvitiste väidetava kuritarvituse probleemile tuleb reageerida kriminaalmenetlusega, ega seda, kas riigi ressursi selline kasutamine on mõistlik. „Rõhutan ka seda, et see, millised teod on kuriteod, kas kuriteona tuleb käsitleda juhtumeid, kus keegi pole kahju saanud, keegi pole kasu saanud, ei ole ka milleski halvas tõendatult kokku lepitud, et kas see peab olema kuritegu, on rahvaesinduse otsustada,“ ütles ta.
Madise sõnul on peaprokuröri taotluses kirjas, et Kaitsepolitseiamet on esitanud Möldrile kahtlustuse selles, et ta tegi Riigikogu liikmena 15. novembril 2022 Keskerakonna kaudu 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõusse ettepaneku maksta mittetulundusühingule Kõo Jahiselts tegevustoetust 25 000 eurot. „Enne ettepaneku esitamist tegi Tõnis Mölder MTÜ Kõo Jahiseltsi esindajaga kokkuleppe, et toetuse väljamaksmisel saada ettepaneku esitamise eest vastutasuna vähemalt 10 000 eurot. Kas see kokkulepe on otseste tõenditega tõendatud, kas selline kokkulepe oli ja kas toimunud menetlus on õiguspärane, tohib vastavalt seadusele hinnata üksnes kohus,“ ütles õiguskantsler.
Ta märkis ka, et uurimise käigus võeti ära Riigikogu liikme e-kirjad ja nendest kirjadest leiti karistusseadustiku järgi kvalifitseeritava kelmuse tunnused. „Kahtlustuse kohaselt esitas Riigikogu liige 10. jaanuaril 2023 Riigikogu Kantselei finantsosakonnale avalduse, millele oli lisatud Vali Press OÜ arve nr 221530 summas 624 eurot, ning palus selle hüvitamist kui Riigikogu tööga seotud kulu. Riigikogu Kantselei tegigi nimetatud arve hüvitamiseks Tõnis Möldrile väljamakse,“ ütles Madise ning lisas, et kahtlustuse järgi oli Mölder teadlik, et need arve alusel soetatud jõulukaardid ei olnud seotud Riigikogu liikme tööga, vaid kujutasid endast valimispropagandat. „Ja justkui Riigikogu Kantselei viidi eksimusse ja nõnda siis – prokuratuuri väitel – see kelmus aset leidis.“
Riigikogu liige Tõnis Mölder ütles Riigikogu ees, et ei tunnista end talle esitatud kahtlustustes süüdi. „Süüküsimust saab Eesti riigis otsustada üksnes kohus. Saadikupuutumatuse mitteäravõtmine ei vabasta mind kahtlustatavast kriminaalasjast ega anna teie poolt hinnangut minu sooritatud tegudele või mittetegudele. Taotluse tagastamine võimaldab prokuratuuril viia läbi korrektne kohtueelne menetlus. Minu soov on, et prokuratuur kõrvaldaks kõik õigusvastased kohtueelses menetluses tekkinud vead, ning kui siis otsustatakse vajadusel liikuda edasi antud kriminaalasjaga, siis olen valmis neid küsimusi kohtus lahendama,“ lausus ta.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kuuluvad Varro Vooglaid ja Anti Poolamets ning fraktsioonitu Kalle Grünthal.
Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 44 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige. Ettepanek ei leidnud toetust, sest selle vastuvõtmiseks olnuks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält. Riigikogu otsus tähendab, et prokuratuur ei saa koostada Riigikogu liikme suhtes süüdistusakti ja kriminaalasjaga kohtusse minna. Seaduse kohaselt saab seda teha ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul
