Võrreldes detsembriga on Eesti elanike kuuluvustunne kasvanud, usaldus valitsuse ja Riigikogu vastu on püsinud stabiilsena ning usaldus presidendi, Euroopa Liidu ja ERR-i suhtes paranenud, näitas Riigikantselei tellimusel märtsis läbi viidud üle-eestiline küsitlus. Inimeste ärevus on samas suurenenud ning langenud hinnang Eesti riigi turvalisusele.
Usaldus valitsuse (36%) ja Riigikogu (34%) vastu on püsinud võrreldes detsembriga stabiilsena. Märkimisväärselt on kasvanud usaldus presidendi vastu, ulatudes 76 protsendini – see on viimase kolme aasta kõrgeim tulemus. Samuti on tõusnud usaldus Euroopa Liidu (48%-lt 53%-le) ja ERR-i vastu (61%-lt 66%-le).
Taastumas on eelmisel aastal palju kõikunud kuuluvustunne Eesti ühiskonda, tõustes detsembriga võrreldes 76 protsendilt 82 protsendile. Kasv on toimunud nii eestlaste (+5 protsendipunkti) kui ka muust rahvusest elanike seas (+7 protsendipunkti).
Toetus Eesti kuulumisele NATO-sse püsib stabiilselt kõrgena, kus 77% elanikest kindlasti või pigem toetab ühendusse kuulumist. Võrreldes detsembriga on see näitaja veidi tõusnud muust rahvusest elanike seas, kellest 52% toetab Eesti kuulumist NATO-sse. Kõrge püsib ka hukkamõist Venemaa sõjategevusele Ukrainas – 81% elanikest mõistab selle hukka. Pisut on kasvanud elanike toetus Venemaa vastastele sanktsioonidele, kus 56% elanikest toetab sanktsioone isegi, kui see toob kaasa energia- ja toiduhindade märgatava tõusu.
Samas näitab uuring, et inimeste turvatunne on kahanenud. Tõenäoliselt globaalsete sündmuste tõttu on kasvanud elanike ärevustunne 34 protsendilt detsembris 39 protsendile märtsis ning vaid 38% vastanutest leiab, et Eesti riik võib end turvaliselt tunda – tegemist on viimase kolme aasta madalaima näitajaga. Siinkohal tuleb välja tuua, et uuring viidi läbi enne viimaste nädalate drooniohu intsidentide toimumist.
Suurenenud kütusehinnad väljenduvad ka uuringu tulemustes, mille kohaselt on eriti kasvanud mure energia varustuskindluse osas – kui detsembris tundis elektri või muude energiaressursside puuduse pärast muret 58% vastanutest, siis märtsis juba 71%.
Eesti elanike majanduslik kindlustunne ja eluga rahulolu on püsinud võrreldes detsembriga muutumatuna.
Uuringu viis Riigikantselei tellimusel läbi AS Emor 16.–23. märtsil. Seireuuringu eesmärgiks on kaardistada elanike hoiakuid olulistel ühiskondlikel teemadel, sealhulgas majanduslik toimetulek, turvatunne, usaldus riigiinstitutsioonide vastu ja rahvusvaheline julgeolek. Uuringuid on Riigikantselei tellinud regulaarselt alates 2022. aastast. Käesolev (märtsikuine) uuring on järjekorras kahekümne kuues.
Uuringuga saab lähemalt tutvuda Riigikantselei kodulehel: https://riigikantselei.ee/uuringud
