Kuigi Eesti liigub üha enam digimaksete suunas, ei ole sularaha tähtsus kadunud. Vastupidi – Eesti Pank rõhutab, et kriisideks valmistumine tähendab mitme maksevõimaluse olemasolu. Nii sularaha kui ka tulevane digieuro mängivad olulist rolli olukordades, kus tavapärased maksesüsteemid ei pruugi toimida.
Tänapäeval tehakse enamik makseid kaardi või mobiiliga, kuid see mugavus ei ole alati garanteeritud. Uuringud näitavad, et kuigi sularaha kasutamine on vähenenud, eelistab umbes 8% eestimaalastest jätkuvalt maksta ainult sularahas. Suurem osa inimesi kasutab küll kaardimakseid, kuid täielik sõltuvus elektroonilistest lahendustest võib kriisiolukorras osutuda riskiks.
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olti sõnul on mõistlik hoida kodus teatud sularahavaru. See ei ole mõeldud igapäevaseks kasutamiseks, vaid pigem varuplaaniks juhuks, kui tekivad tõrked maksesüsteemides. Soovitus on hoida kodus umbes nädala jagu sularaha, et vajadusel oleks võimalik teha esmavajalikke oste ka siis, kui kaardimaksed või pangateenused ei tööta.
Lisaks sularahale valmistutakse ka digieuro kasutuselevõtuks, mille eesmärk on tugevdada Euroopa maksesüsteemi iseseisvust ja turvalisust. Praegu sõltub suur osa maksetest rahvusvahelistest teenustest nagu Visa ja Mastercard. Eestis ja mitmetes teistes Euroopa riikides puudub oma digitaalne makselahendus, mis tähendab tugevat sõltuvust välistest süsteemidest.
Digieuro peaks tulevikus pakkuma lahendust, mis toimib ka keerulisemates olukordades. Selle idee seisneb digitaalses rahakotis, mida pakuvad kommertspangad. Erinevalt tavapärastest pangakontol olevatest vahenditest oleks võimalik hoida osa rahast otse oma seadmes, näiteks telefonis, ning teha makseid ka siis, kui internetiühendus puudub või pangateenused on häiritud.
Selline lahendus looks täiendava turvakihi, võimaldades inimestel jätkata igapäevaseid tehinguid ka tehniliste probleemide või küberrünnakute korral. See ei asenda olemasolevaid makseviise, vaid täiendab neid, pakkudes suuremat paindlikkust ja kindlust.
Samal ajal on pangad juba alustanud sularahaautomaatide uuendamist, et tagada nende parem toimimine ja kättesaadavus ka tulevikus. See näitab, et kuigi digitaalne areng jätkub, ei kao sularaha kuhugi.
Digieuro kasutuselevõtt ei ole siiski lähiaja küsimus. Praeguste plaanide kohaselt võiks see jõuda inimesteni kümnendi lõpus, umbes aastatel 2029–2030. Seni jääb sularaha oluliseks varuvariandiks, mida ei tohiks alahinnata.
Kokkuvõttes on sõnum lihtne: mida mitmekesisemad on sinu maksevõimalused, seda paremini oled sa valmis ootamatusteks. Tänapäeva mugavus ei tohiks tulla turvalisuse arvelt – targem on olla valmis juba enne, kui probleemid tekivad. Loe teisi uudiseid SIIT
