Valitsuse plaan erastada Omniva on tekitanud tugevat vastukaja nii meediaettevõtete kui ka opositsiooni seas. Suurimaks murekohaks on see, et kirjade ja ajalehtede kojukanne võib muutuda kallimaks ning teenuse kättesaadavus halveneda, eriti maapiirkondades.
Regionaalministeerium kinnitab, et postiteenust on plaanis nagunii muuta. Ühe võimalusena nähakse, et traditsiooniline kojukanne asendub osaliselt pakiautomaatidega. Tulevikus selgub kojukande pakkuja konkursi kaudu ning riik on valmis vajadusel teenust ka rahaliselt toetama.
Universaalne postiteenus, mis hõlmab kirjade ja väikesaadetiste kohaletoimetamist, on viimastel aastatel tugevalt kahanenud. Nõudlus on kolme aastaga vähenenud ligi poole võrra. Aastas saadetakse umbes 2,8 miljonit kirja ja väikepakki, kuid see tegevus on kahjumlik – eelmisel aastal ulatus kahjum 2,1 miljoni euroni. See tähendab, et Omnival jääb vähem ressursse teisteks investeeringuteks ja arenguks.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Sigird Soomlais tõi esile põhiküsimuse: kas riigil on vaja sellise teenuse tagamiseks omada ettevõtet või piisab regulatsioonidest. Tema sõnul on Omnival keeruline samal ajal konkureerida pakiturul ja teha paindlikke investeeringuid, mis oleksid vajalikud konkurentsis püsimiseks.
Kuigi postiteenus on seadusega riigi kohustus, ei tähenda see, et seda peab osutama riigile kuuluv ettevõte. Tulevikus plaanitakse korraldada hange, mille kaudu saab postiettevõte viieks aastaks tegevusloa. Praegu kehtib Omniva luba kuni 2029. aastani. Suur küsimus on aga selles, kuidas motiveerida eraettevõtteid osalema teenuses, mis ei ole kasumlik.
Riik on valmis vajadusel teenust toetama. Kui turg ei toimi, on võimalik sekkuda riigiabiga. Eesmärk on muuta postiteenus konkurentsivõimelisemaks ja tagada, et nii kirjad kui pakid jõuaksid kõikjale Eestis, sealhulgas maapiirkondadesse.
Seadusemuudatused, mis on praegu riigikogus arutlusel, peaksid muutma teenuse paindlikumaks. Üheks suuremaks muudatuseks on võimalus kasutada pakiautomaate ka kirjade saatmiseks, mis võiks muuta teenuse atraktiivsemaks erinevatele teenusepakkujatele.
Erilist muret tekitab aga ajalehtede kojukanne, mis on postiteenuse lisakohustus ja mida riik osaliselt toetab. Postimees Grupp, kelle portfellis on nii üleriigiline ajaleht kui ka mitmed maakonnalehed, kardab lisaks hinnatõusule ka teenuse kvaliteedi halvenemist. Küsimärgi all on näiteks hommikune kojukanne, kandepäevade arv ning see, kas lehed jõuavad endiselt otse postkasti.
Postimees Grupi juhatuse esimees Silver Soomre rõhutas, et ajalehtede lugejaid on üle 200 000 ning tegemist on olulise infokanaliga paljudele inimestele.
Kriitikat on tulnud ka poliitikute poolt. Keskerakonna juht Mihhail Kõlvart leiab, et Omniva erastamine näitab riigi vähest huvi tagada elanikele elementaarsed teenused. Tema sõnul mõjutab see otsus eriti tugevalt maapiirkondi, kus teenuste kadumine võib viia selleni, et inimestel kaob motivatsioon seal elada.
Omniva tulevik puudutab seega palju enamat kui ainult kirjade saatmist – see on küsimus regionaalsest võrdsusest, info kättesaadavusest ja riigi rollist avalike teenuste tagamisel.
Loe teisi huvitavaid postitusi SIIT
