www.minuaeg.com
Transpordiamet viis aastatel 2023–2025 läbi niitmise pilootprojekti, et selgitada välja, kuidas mõjub kuupäevapõhine niitmine keskkonnale ning taimedele.
„Katseprojektiga soovisime saada täpsemat selgust, kuivõrd tulemuslik on kehtiv niitmiste praktika ning mida oleks vaja muuta, et tagada parem looduslik mitmekesisus, samas unustamata ohutuse aspekte,“ lausus Transpordiameti arendamise osakonna korrashoiu ja liikluskorralduse üksuse juhataja Jarmo Vooglaine.
Katseprojekt toimus kokku viie piirkonna – Saare, Võru, Pärnu, Ida-Harju ja Lääne-Harju – valitud teelõikudel. Katsetuse eesmärk oli hooaja jooksul niidetavate kordade vähendamine, ühtlasem tööde planeerimine ja lisaniitmiste vähendamine. Samuti hinnati erinevate niidukõrguste mõju niitmissagedusele ja ümbritsevale keskkonnale.
Analüüsi keskmes ei olnud niitmiskordade arv, vaid nende ajastus võrreldes rohukasvu tegeliku dünaamikaga. Aastate võrdlus näitas, et kuupäevapõhise mudeli toimivus ei ole aastati prognoositav ning sõltub olulisel määral kasvutingimustest, mistõttu võib rohukasv soodsatel kasvuaastatel ületada 60 cm kontrollpiiri enne kokkulepitud niitmistähtaega. Näiteks 2023. aastal oli valdavalt mõõdukas rohukasv ning üle 60 cm rohukasvu mõõtmisi esines üksikutel kordadel. Samas 2024 oli täiesti teistsugune aasta, kus piirkonniti oli rohu kasv üle 60 cm, ulatudes kohati isegi kuni 80–100 cm.
Pilootprojektist selgust, et mitmes piirkonnas ületas rohu kõrgus määratud normi piiri enne esimest niitmiskuupäeva mitmes piirkonnas ja mitmel aastal. Mitmel juhul ületas kasv normi juba mai lõpus või juuni alguses, samas kui esimesed niitmised pidid toimuma alles 15.06 ja 24.06.
Pilootprojekti peamised tulemused näitasid, et rohukasv on intensiivsem varasuvel ning enne õitsemist ja seemnete moodustumist tehtud niitmine katkestas taimestiku loomuliku arengutsükli. Niitmise ajastus mõjutab taimestiku arengut ja elurikkust rohkem kui niitmiskordade arv.
Analüüsi lõpptulemusena saab välja tuua, et niitmise lõppkõrgus (väga madal vs 10–15 cm) ei mõjutanud ohutust, kuid 10–15 cm võib olla elurikkuse seisukohalt soodsam. Samuti ei halvendanud ohutust 60 cm kõrgune rohi projekti kontroll-lõikudel.
Transpordiamet liigub edasi sammudega niitmissüsteemi muutmise suunas, et edaspidi rakendada kasvupõhist ja paindlikku niitmist. Seda selleks, et toetada keskkonnasäästlikumat ning ressursside paremat kasutust võimaldavat raamistikku, andmata järele liiklusohutuse vaatest.
