Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas, et valitsus ei plaani kütuseaktsiisi alandada ega kehtestada hinnapiire, hoolimata kasvavatest kütusehindadest. Tema sõnul oleks selline samm vastuolus nii majandusloogika kui ka pikaajaliste poliitiliste eesmärkidega.
Ligi rõhutas, et valitsus on juba teinud olulise maksuleevenduse, loobudes varasemalt plaanitud aktsiisitõusudest. Tema hinnangul on see piisav samm ning täiendavaid meetmeid ei ole kavas.
Ministri sõnul ei saa kütuse hinnatõusu leevendamiseks kunstlikult nõudlust suurendada. Vastupidi – tarneraskuste korral tuleks keskenduda pakkumise suurendamisele, mitte hinnasurve kunstlikule leevendamisele.
Arutelud kütuseaktsiisi ajutise langetamise üle kerkisid esile pärast seda, kui Terminali juhatuse liige Alan Vaht viitas võimalusele, et riik teenib kõrgemate hindade tõttu käibemaksust lisatulu. Ligi nimetas selliseid arvutusi eksitavaks ja liialt lihtsustatuks.
Tema sõnul ei saa maksupoliitikat kujundada üksikute hinnatõusude põhjal, sest samal ajal võib majandus tervikuna aeglustuda. Samuti ei pidanud ta usutavaks väidet, et maksulangetus viiks automaatselt kütusehindade alanemiseni.
Minister oli kriitiline ka teiste riikide suunal, kus kaalutakse hinnalage või aktsiisi vähendamist. Tema hinnangul ei ole tegemist jätkusuutlike lahendustega ning Eesti ei kavatse selliseid samme kopeerida.
Lisaks viitas Ligi, et majandusolukord on ebastabiilne ja mõjutatud globaalsetest sündmustest – geopoliitilised pinged, sõjalised konfliktid ja rahvusvahelised otsused muudavad prognoosimise keeruliseks. Ta märkis, et ka peagi avaldatav majandusprognoos näitab riigieelarve suuremat puudujääki, kui varem hinnati.
Kokkuvõttes annab valitsus selge signaali: kütusehindade leevendamiseks maksupoliitikat muutma ei hakata, sest pikaajaline stabiilsus kaalub üles lühiajalise hinnasurve leevendamise.
