Viimasel ajal on palju räägitud väitest, et inimese intelligentsus pärineb peamiselt emalt. Seda võib kuulda nii meedias, raadiost kui ka sotsiaalmeedias. Aga kui palju selles tegelikult tõtt on? Kas tõesti määrab ema geenipagas suuresti selle, kui tark lapsest saab, või on tegemist müüdiga, mis on saanud liiga lihtsustatud kuju?
Tegelikult on vastus mitmetahuline ning nõuab veidi sügavamat mõistmist geneetikast ja inimese arengust.
Kust see väide üldse pärineb?
Teooria, et intelligentsus pärineb emalt, tuleneb osaliselt sellest, et mõned kognitiivsete võimetega seotud geenid asuvad X-kromosoomil. Naised kannavad kahte X-kromosoomi, mehed aga ühte – ja selle saavad nad alati emalt. See ongi andnud alust arvata, et ema roll intelligentsuse edasiandmisel on suurem.
Lisaks on teadlased uurinud ka nähtust nimega genoomne imprinting, mille puhul mõned geenid töötavad erinevalt sõltuvalt sellest, kas need on pärit emalt või isalt. Mõned uuringud on viidanud, et aju arenguga seotud geenid võivad olla aktiivsemad just ema liinist.
Kuid siinkohal tuleb olla ettevaatlik – see ei tähenda, et kogu intelligentsus tuleks ainult emalt.
Intelligentsus on palju enamat kui geenid
Inimese intelligentsus ei ole ühe geeni ega isegi väikese geenide grupi tulemus. Tegemist on keeruka kombinatsiooniga sadadest, isegi tuhandetest geenidest, mis pärinevad nii emalt kui isalt.
Veelgi olulisem on see, et geenid on ainult üks osa loost.
Keskkond mängib tohutut rolli. Lapse arengut mõjutavad näiteks:
kasvukeskkond ja turvatunne
haridus ja õppimisvõimalused
vanemate toetus ja suhtlemine
toitumine ja tervis
Kõik need tegurid kujundavad aju arengut ja mõjutavad otseselt intelligentsust.
Ema roll – rohkem kui geenid
Kuigi intelligentsus ei pärine ainult emalt, on emal lapse arengus väga oluline roll – mitte ainult geneetiliselt, vaid ka keskkonna ja kasvatuse kaudu.
Ema ja lapse varajane side mõjutab aju arengut, emotsionaalset intelligentsust ja õppimisvõimet. Just esimestel eluaastatel kujunevad paljud olulised närviühendused, mida toetab turvaline ja hooliv keskkond.
Seega võib öelda, et ema mõju on suur, kuid see ei piirdu ainult geenidega.
Isa roll – sama oluline osa tervikust
Sageli jääb sellistes aruteludes isa roll varju, kuid tegelikult on ka isa panus väga oluline. Pool lapse geneetilisest materjalist pärineb isalt ning ka tema mõjutab lapse arengut nii otseselt kui kaudselt.
Lisaks on uuringud näidanud, et isa kaasatus lapse ellu võib positiivselt mõjutada lapse probleemilahendusoskusi, enesekindlust ja akadeemilisi tulemusi.
Miks lihtsustatud väited levivad?
Sellised väited nagu “intelligentsus tuleb emalt” levivad kiiresti, sest need on lihtsad, kergesti mõistetavad ja tekitavad huvi. Kuid teaduslik reaalsus on harva nii must-valge.
Tõde on see, et inimese areng on keeruline protsess, kus mängivad rolli nii geneetika kui ka keskkond, nii ema kui isa, ning ka individuaalsed kogemused.
Kokkuvõte: mis on siis tõde?
On tõsi, et teatud intelligentsusega seotud geenid võivad olla seotud emalt pärineva X-kromosoomiga ja et emal on oluline roll lapse arengus. Kuid sama oluline on mõista, et intelligentsus ei ole ühe vanema “kingitus”.
See kujuneb välja mitmete tegurite koosmõjus – geneetika, kasvukeskkond, haridus ja elukogemused.
Seega ei saa öelda, et intelligentsus pärineb ainult emalt – see on kogu elu jooksul kujunev tervik, mille loomisel osalevad mõlemad vanemad ja kogu ümbritsev maailm.
Loe teisi huvitavaid postitusi SIIT
