Blogija Mallu Mariann Treimann-Legrant, kes lõi veebilehe, kuhu koondatakse infot süüdimõistetud pedofiilide ja vägivallatsejate kohta, leiab, et sellist registrit peaks tegelikult haldama riik. Samal ajal on Andmekaitse Inspektsioon (AKI) alustanud järelevalvemenetlust, et kontrollida, kas lehel järgitakse isikuandmete kaitse nõudeid.
Treimann-Legranti sõnul sündis idee praktilisest vajadusest. Ta on aastaid saanud inimestelt kirju valusate kogemuste kohta isikutega, kes on küll karistuse saanud, kuid elavad edasi tavapärast elu ning võivad leida uusi ohvreid. See tekitas temas küsimuse, miks sellist avalikku ja kättesaadavat registrit ei eksisteeri. Tema hinnangul, kui seadus seda ei võimalda, on probleem seaduses endas.
Veebilehel ettevaatust.ee saavad kasutajad lisada infot koos kohtulahenditega inimeste kohta, kes on toime pannud seksuaal- või vägivallakuritegusid. Samas on projekti kritiseeritud võimalike valeandmete leviku tõttu. Treimann-Legrant tunnistab, et vead on võimalikud, kuid rõhutab, et just seetõttu peaks sellist süsteemi haldama riik, kellel oleks ressursid andmete põhjalikuks kontrolliks. Praegu tegutseb lehe taga vaid väike grupp vabatahtlikke.
Ta rõhutab, et eesmärk ei ole kahjustada süütuid või nimekaime. Kui keegi leiab lehelt eksliku info, on võimalik sellest teada anda ning andmed parandatakse kiiresti. Samas tunnistab ta, et vabatahtlikkuse tõttu ei ole võimalik kõike alati kohe ja täiuslikult kontrollida.
Treimann-Legranti sõnul ei ole tegemist ajutise projektiga. Tema hinnangul püsib leht seni, kuni ühiskonnas eksisteerivad inimesed, kes panevad toime selliseid kuritegusid ja pääsevad seejärel märkamatult edasi elama. Ühtegi ametlikku nõuet lehe sulgemiseks ei ole talle esitatud.
Justiitsminister Liisa Pakosta on aga seisukohal, et eraldi avalikku registrit pole vaja, kuna karistusandmed on juba riiklikus registris kättesaadavad. Samas hoiatab ta, et eraviisiline andmebaas võib sisaldada vigu, mis võivad tekitada süütutele inimestele pöördumatut kahju.
Treimann-Legrant ei ole selle kriitikaga nõus ning leiab, et riiklik info ei ole piisavalt kättesaadav ega kasutajasõbralik. Tema sõnul on reaktsioonid olnud äärmuslikud – ta on saanud nii palju toetust kui ka tapmisähvardusi. Ähvardusi ta tõsiselt ei võta ega plaani politseisse pöörduda, kuna need tulevad anonüümsetelt kontodelt.
Andmekaitse Inspektsioon on rõhutanud, et veebilehe haldajal lasub vastutus avaldatud andmete õigsuse eest ning oluline on tagada läbipaistvus – kes andmeid töötleb, mis alusel ja kuidas kaitstakse inimeste õigusi. Samuti tuleb välistada valeandmete ja tundliku info avaldamine.
Kogu juhtum on tekitanud laiemat arutelu: kuidas leida tasakaal avalikkuse õiguse teada ja üksikisiku õiguse vahel olla kaitstud? Ühelt poolt on soov hoiatada ja kaitsta võimalikke ohvreid, teisalt on oht, et eksimused võivad kahjustada süütuid inimesi.
Selge on aga see, et teema ei jäta kedagi külmaks – ja arutelu selle üle, kuidas sellist infot avalikult käsitleda, on alles algamas.
