www.minuaeg.com
Muudatus mõjutab kohe positiivselt eelkõige neid vanemahüvitise saajaid kes saavad hüvitist miinimummääras, mille ümberarvestust tehakse kehtiva miinimumpalga alusel.
Komisjoni esimees Signe Riisalo selgitas: „Õiglane on, et vanemahüvitist saadakse kehtiva alampalga järgi. Tänavu jõuti alamapalga määras kokkuleppele tavapärasest, 1. jaanuarist hiljem, siis on vaja seadusemuudatust, mis tagaks suurema vanemahüvitise juba aprillikuu eest. Samuti tagab see muudatus 60 euro võrra suurema vanemahüvitise nendele vanematele, kellele vanemahüvitis määratakse 2028. aastal sündiva lapse eest.“
Kehtiva seaduse kohaselt toimub vanemahüvitise ümberarvutamine nendele vanemahüvitise saajatele, kellele makstakse hüvitist töötasu alammääras, üks kord kalendriaastas – 1. jaanuaril. Seaduse jõustumisel arvutatakse vanemahüvitis töötasu alammäära muutumisel ümber sõltumata alammäära muutumise kuupäevast. Pered peaksid uues suuruses vanemahüvitise saama juba maikuu väljamaksena. Kui muudatust ei tehta, on ümberarvutamine võimalik alles alates 1. jaanuarist 2027. Muudatus aitab vältida sarnaseid olukordi ka tulevikus, kui sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid jõuavad töötasu alammääras kokkuleppele ning sellest tulenev Vabariigi Valitsuse määruse muutmine toimub pärast 1. jaanuari. Muudatus aitab vältida sarnaseid olukordi ka tulevikus.
Eelnõu seletuskirja järgi on seaduse muutmise eesmärgiks tagada lastega peredele parem majanduslik toimetulek.
Sotsiaalkomisjon algatas ja andis perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (838 SE) menetlusse eile ning tegi täna ettepanekud võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. märtsil ning eelnõu esimene lugemine lõpetada.
