Statistikaameti andmetel ulatus Eesti keskmine brutokuupalk 2025. aastal 2092 euroni, mis tähendab 5,6-protsendilist kasvu võrreldes aasta varasemaga. Aasta viimases kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2155 eurot, mis on 4,5 protsenti kõrgem kui 2024. aasta samal perioodil.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul jätkus palgatõus ka 2025. aastal, kuid kasvutempo oli varasemate aastatega võrreldes tagasihoidlikum. Samas tõusis palk kõigis Eesti maakondades.
„Kuigi palgakasv ei olnud enam nii kiire kui eelmistel aastatel, suurenes brutokuupalk siiski kõikjal Eestis. Kõige suurem kasv toimus Valga-, Põlva- ja Raplamaal, kus palgad tõusid aastaga üle 6,5 protsendi,“ selgitas Vaikmets.
Maakondade lõikes oli kõrgeim keskmine brutokuupalk 2025. aastal Harjumaal, kus see ulatus 2336 euroni. Seal kasvas palk aastaga 5,3 protsenti. Teisel kohal oli Tartumaa, kus keskmine palk oli 2112 eurot ja kasv 5,9 protsenti.
Harjumaal oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas, kus see ulatus 2451 euroni. Tallinnast väljapoole jäävas Harjumaas oli keskmine brutokuupalk mõnevõrra madalam – 1957 eurot.
- aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2155 eurot. Piirkondade võrdluses oli ka sel perioodil kõrgeim keskmine palk Tallinnas, kus see ulatus 2506 euroni. Madalaim keskmine palk registreeriti Valgamaal, kus see oli 1615 eurot.
Tegevusalade lõikes teeniti kõige kõrgemat keskmist palka jätkuvalt info ja side valdkonnas. Selles sektoris ulatus keskmine brutokuupalk 3651 euroni. Järgnesid finants- ja kindlustustegevus, kus keskmine palk oli 3338 eurot, ning energia sektor – elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine –, kus keskmine palk ulatus 2948 euroni.
Kõige madalam keskmine palk oli majutuse ja toitlustuse tegevusalal, kus töötajad teenisid keskmiselt 1333 eurot kuus. Samuti jäi palk madalaks muude teenindavate tegevusalade töötajatel, kelle keskmine brutokuupalk oli 1379 eurot.
Vaikmetsa sõnul oli siiski märgata palgatõusu ka nendes sektorites. Majutuse ja toitlustuse valdkonnas kasvas palk 5,4 protsenti ning muude teenindavate tegevusalade puhul umbes viis protsenti.
Kõige suurem palgatõus toimus aga energia sektoris, kus palgad kasvasid 9,3 protsenti. Samuti oli märkimisväärne kasv veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse valdkonnas, kus palgatõus ulatus 7,4 protsendini.
Palga kasv oli näha ka mitmes suuremas majandussektoris. Töötlevas tööstuses tõusid palgad seitse protsenti ning kaubanduses 4,9 protsenti. Üldiselt jäi palgakasv eri tegevusalade lõikes umbes viie protsendi lähedale.
- aastal oli Eestis kokku 592 126 palgatöötajat, mida on umbes ühe protsendi võrra vähem kui aasta varem. Kõige rohkem inimesi töötas töötleva tööstuse sektoris, kus oli 100 617 palgatöötajat. See moodustas ligikaudu 17 protsenti kõigist töötajatest.
Suuruselt järgmised valdkonnad olid hulgi- ja jaekaubandus ligi 87 600 töötajaga, haridus umbes 65 000 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ligi 49 000 töötajaga.
Töökohtade asukoha järgi vaadates selgub, et üle poole Eesti töökohtadest on koondunud pealinna piirkonda. Tallinna ja Harjumaa osakaal oli 55 protsenti kõigist töökohtadest, samas kui Tartumaal asus 14 protsenti töökohtadest. See jaotus on püsinud üsna sarnasena alates 2021. aastast.
„Tallinnasse ja Harjumaale koondumine on toimunud juba pikemat aega. Samas on viimastel aastatel märgata töötajate arvu vähenemist Ida-Virumaal,“ märkis Vaikmets.
- aastal oli brutopalga mediaan 1724 eurot, mis on ligi kuus protsenti rohkem kui aasta varem. Mediaanpalk näitab taset, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.
Vaikmetsa sõnul on mediaanpalga trend sarnane keskmise brutokuupalga arenguga nii maakondade kui ka tegevusalade lõikes.
Loe teisi uudiseid SIIT
