Lähis-Ida konflikt on viimastel päevadel kergitanud nafta hinda maailmaturul, mis on kiiresti mõjutanud ka kütusehindu Eestis. Võrreldes nädala algusega on hinnad tanklates märgatavalt tõusnud ning eksperdid ei välista, et lähiajal võivad need veelgi kerkida.
Veel teisipäeva hommikul oli kütusehind Eesti tanklates märksa madalam. Alexela tanklates maksis diislikütus siis 1,409 eurot liitri kohta ning bensiin 95 maksis 1,529 eurot liiter. Juba kolmapäeva teiseks pooleks oli hinnatase aga oluliselt muutunud – diislikütuse hind tõusis 1,759 euroni liitri eest ning bensiin 95 maksis 1,659 eurot liiter.
Ka Circle K tanklates on hinnad tõusuteel. Seal tuleb diislikütuse eest maksta 1,699 eurot liitri kohta ning bensiin 95 hind ulatub 1,779 euroni liitri eest.
Terminali juhatuse liikme Alan Vahti sõnul on kütusehinnad viimasel ajal olnud väga kõikuvad. Tema sõnul on hinnad lühikese aja jooksul korduvalt muutunud.
„Kuigi eile tõsteti hinda eelmise nädala neljapäevaga võrreldes 3–5 senti kõrgemale, tuli juba poole tunni pärast hind viis senti alla. Praegu on hind umbes 10 senti madalam kui eelmisel neljapäeval,“ selgitas Vaht.
Alexela juhatuse liikme Tarmo Kärsna hinnangul võib aga suurem hinnatõus olla alles ees. Tema sõnul toimus küll eile Eesti tanklates hinnatõus ning täna on tehtud mõningaid korrigeerimisi, kuid need ei ole olnud nii ulatuslikud kui varasematel nädalatel.
Vaht lisas, et osa hinnatõusust on juba tanklatesse jõudnud, kuid kui nafta maailmaturu hind püsib praegusel tasemel või tõuseb veelgi, võib nädala teises pooles näha uut hinnahüpet.
Tema hinnangul võib hinnatõus olla märgatav. „Kui eile nägime bensiini hinda umbes 1,629 eurot liitri kohta ja diislikütuse hinda 1,599 eurot, siis julgen öelda, et sellel nädalal võib hinnale lisanduda vähemalt 10 senti, kuid võimalik, et isegi rohkem,“ ütles Vaht.
Lisaks naftale on maailmaturul kiiresti kallinenud ka veeldatud maagaas LNG. Selle põhjuseks on olukord Hormuzi väina piirkonnas, kus on takerdunud Katari – ühe maailma suurima LNG tootja – gaasitarne.
Millal gaasi hinnatõus Eesti tarbijateni jõuab, sõltub suuresti sellest, millistel tingimustel on lepingud sõlmitud. Elengeri juhatuse esimehe Margus Kaasiku sõnul mõjutab hinnatõus eelkõige neid kliente, kes ostavad gaasi ujuva hinnaga.
„Need, kes ostavad gaasi ujuva hinnaga ja kelle leping on seotud TTF-i järgmise kuu indeksiga, näevad hinnamuutusi alates aprillist. Märtsi hind kujunes juba veebruaris ning see on fikseeritud,“ selgitas Kaasik.
Fikseeritud hinnaga lepingute puhul püsib hind samal tasemel kuni lepingu lõppemiseni. Tavapäraste kodutarbijate paindlike pakettide puhul ei muutu Elengeri sõnul hind veel aprillis, kuid võimalik hinnatõus võib jõuda klientideni alates maikuust.
Ekspertide sõnul on olukorras siiski ka üks positiivne aspekt. Kevade saabudes väheneb gaasi kasutamine kütmiseks, mis leevendab mõnevõrra hinnasurvet.
Samas algab kevadel ka gaasihoidlate täitmise periood, mil nõudlus suureneb, sest riigid valmistuvad järgmise talve energiavajaduseks. Suurim küsimärk on endiselt Katari LNG kättesaadavus, mis moodustab Euroopas hinnanguliselt 10–15 protsenti kogu gaasivarust.
Lisaprobleemiks on asjaolu, et külma talve tõttu on gaasihoidlad tänavu mullusest tühjemad. See tähendab, et varusid tuleb hakata täitma tõenäoliselt kõrgema hinnataseme juures. See omakorda võib tõsta gaasi hinda järgmiseks talveks.
Loe teisi uudiseid SIIT
