Justiitsministeeriumi värskest kuritegevuse ülevaatest selgub, et 2025. aastal kasvas Eestis varavastaste kuritegude arv kahe protsendi võrra. Kõige suurema osa moodustasid vargused, millele järgnesid kelmused ja omastamised. Varguste arv ulatus tasemeni, mida pole nähtud alates 2015. aastast.
Kõige sagedamini pandi vargusi toime kauplustes. Aasta jooksul registreeriti kauplustest kokku 7095 vargust. Märkimisväärne osa neist juhtumitest oli seotud süstemaatiliste varastega – inimestega, kes on vargusega vahele jäänud vähemalt kolmel korral. Selline korduv kuritegevus näitab, et paljud poevargused ei ole juhuslikud, vaid toimuvad teadlikult ja korduvalt.
Lisaks kauplustele pandi palju vargusi toime ka eluruumidest. 2025. aastal registreeriti eluruumidest 5340 vargust. Samuti toimus sõidukivargusi, kuigi neid oli märksa vähem – kokku registreeriti 128 juhtumit.
Maakondade võrdluses paistis varguste poolest silma Tartumaa. Seal registreeriti 10 000 elaniku kohta kõige rohkem vargusi – kokku 102 juhtumit. See tähendab, et võrreldes paljude teiste piirkondadega oli just Tartumaal varguste osakaal elanike arvu suhtes kõige kõrgem.
Kuigi varguste arv kasvas, vähenes kuritegevus tervikuna siiski veidi. 2025. aastal registreeriti Eestis kokku 28 033 kuritegu, mida on ühe protsendi võrra vähem kui aasta varem.
Positiivne muutus toimus ka isikuvastaste kuritegude osas. Nende arv vähenes möödunud aastal nelja protsendi võrra. Suurima osa vägivallakuritegudest moodustas kehaline väärkohtlemine. 2025. aastal registreeriti selliseid juhtumeid 5209, mida on 203 võrra vähem kui 2024. aastal.
Tapmiste ja mõrvade arv koos katsetega vähenes samuti. Kui 2024. aastal registreeriti selliseid juhtumeid 33, siis 2025. aastal oli neid 28.
Samas kasvas märgatavalt raskete tervisekahjustuste tekitamise juhtumite arv. Kui 2024. aastal registreeriti neid 34, siis 2025. aastal juba 81.
Maakondade lõikes paistis vägivallakuritegude poolest silma Ida-Virumaa. Seal registreeriti 10 000 elaniku kohta kõige rohkem vägivallajuhtumeid – kokku 104.
Liikluskuritegude osas oli 2025. aasta aga veidi rahulikum. Nende arv vähenes viie protsendi võrra. Kokku registreeriti 2568 liikluskuritegu, mida on 146 võrra vähem kui aasta varem.
Suurima osa liikluskuritegudest moodustasid endiselt joobes sõidukijuhtimine ning süstemaatiline juhtimisõiguseta sõidukijuhtimine. Need kaks rikkumist on juba aastaid olnud liikluskuritegude statistikas kõige sagedasemad probleemid.
Kokkuvõttes näitab statistika, et kuigi kuritegude koguarv on veidi vähenenud, on varguste kasv jätkuvalt murekoht. Eriti suur osa vargustest toimub kauplustes ning sageli on tegemist korduvate rikkujatega. Samal ajal annab isikuvastaste kuritegude ja liikluskuritegude vähenemine siiski märku, et mõnes valdkonnas on olukord muutunud turvalisemaks.
Loe teisi uudiseid SIIT
