Peaministri ülesandeid täitev haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kinnitas Riigikogu infotunnis, et valitsus ei plaani sekkuda alampalga läbirääkimistesse ning selle kujunemine jääb ka edaspidi tööandjate ja ametiühingute otsustada.
Riigikogu liige Helmen Kütt tõstatas infotunnis teemana alampalga küsimuse ja valitsuse rolli sotsiaalpartnerite läbirääkimistes. Kütt tõi esile, et Eestis saab alampalka üle 20 000 inimese ning läbirääkimised riikliku lepitaja juures on veninud. Ta uuris, kas valitsus on arutanud regionaalseid meetmeid, mis aitaksid tööandjaid ning toetaksid madalapalgaliste toimetulekut.
Peaministri ülesandeid täitev haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kinnitas, et mõistab muret madalapalgaliste inimeste pärast, kuid rõhutas, et alampalga kokkulepe on sotsiaalpartnerite otsustus. Kallase sõnul on aastate jooksul põhimõte, et alampalk ei ole keskvalitsuse määrata, end õigustanud. Küsimus seisnevat ennekõike meie majanduse olukorrast ja tööandjate võimest palka maksta.
„Keskvalitsuse sekkumine lõpuks viib selleni, et meie majandussektori, ettevõtjate võime investeerida ka inimestesse läheb palju halvemaks, kui keskvalitsus seda ette reguleerima hakkab,” tõi Kallas välja.
Ta lisas, et valitsus toetab madalapalgalisi pigem muude toetusmeetmete kaudu ning tõi esile, et Eesti ei ole alampalga osakaalu poolest töötajate hulgas lähiriikidega võrreldes erand: „Eestis saab alampalka umbes 3–4% töötavatest inimestest, Lätis 15% ja Leedus 10%.”
Kallas kinnitas, et valitsus peab oluliseks vähendada kõrge inflatsiooni mõjusid majapidamistele ning jälgib tähelepanelikult madalapalgaliste toimetulekut.
Infotunnis vastas Kristina Kallas veel Riigikogu liikmete küsimustele valitsuse poliitika, poliitilise olukorra, riigi olukorra ja energeetika kohta. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras vastas küsimustele toidujulgeoleku ja jääteede kohta. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo vastas küsimustele Eesti majanduse kaitsmise ning kohaliku tööjõu puuduse kohta Ida-Virumaal.
