Riigikogu võttis tänasel istungil vastu avalduse Tiibeti laste kaitseks ning kiitis heaks Euroopa Nõukogu kokkuleppe, millega asutatakse Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee.
Riigikogu võttis vastu 53 saadiku esitatud Riigikogu avalduse „Tiibeti laste kaitseks“(763 AE), kus mõistab hukka Hiina assimilatsioonipoliitika ja Tiibeti internaatkoolisüsteemi, mille eesmärk on kaotada tiibetlaste ja teiste vähemuste, näiteks uiguuride erinevad keelelised, kultuurilised ja usulised traditsioonid.
Avalduses märgitakse, et Hiina Rahvavabariigi ametlik poliitika rõhutab riigis elavate etniliste vähemusrahvuste suhtes võrdsust ja autonoomiat, kui samas keskendutakse nende rahvuste sotsiaalsele kontrollile ja assimileerimisele. „Hiina ametivõimud on loonud 4–18aastastele lastele de facto kohustuslike ja politiseeritud internaatkoolide ulatusliku süsteemi, mis nõuab neilt kohustusliku hariduse omandamist mandariini keeles, ilma et neil oleks võimalik põhjalikult õppida ja kasutada tiibeti keelt ning õppida Tiibeti kultuuri ja ajalugu,“ seisab avalduses, kus viidatakse ka ÜRO Inimõiguste Nõukogu eriraportööride raportile ja sellele tuginedes vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsioonile, kus mõisteti teravalt hukka repressiivne assimilatsioonipoliitika kogu Hiinas.
Riigikogu nõuab avalduses Tiibetis lastele kehtestatud internaatkoolisüsteemi ja perekondade lahutamise tava viivitamatut kaotamist ning kutsub Hiina Rahvavabariigi ametivõime üles lubama luua Tiibeti erakoole. Samuti kutsub Riigikogu riike ja Euroopa Komisjoni üles nõudma, et Hiina Rahvavabariigi valitsus väljastaks Euroopa diplomaatidele viisad, et külastada internaatkoole kogu Tiibetis, ning lubaks sõltumatutel ajakirjanikel ja rahvusvahelistel vaatlejatel piirkonda siseneda.
Lisaks teeb Riigikogu avalduses üleskutse teiste riikide parlamentidele võtta vastu avaldused Tiibeti laste kaitseks ja edastada need Euroopa Liidu institutsioonidele, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.
Läbirääkimistel võtsid sõna Margit Sutrop Reformierakonna, Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Tõnis Lukas Isamaa ja Juku-Kalle Raid Eesti 200 fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Ester Karuse.
Avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 67 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmise seaduse (760 SE). Seadusega kiideti heaks Euroopa Nõukogu kokkulepe, millega asutatakse Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee ja reguleeritakse selle tegevust.
Ukraina ja Euroopa Nõukogu leppisid mullu juulis kokku, et Euroopa Nõukogu egiidi all luuakse agressioonikuriteo eritribunal. Eritribunal on rahvusvaheline kohus, millel on pädevus uurida ja mõista kohut Venemaa agressioonikuriteo toime pannud isikute, sealhulgas Venemaa Föderatsiooni tippjuhtkonna üle ka pärast nende ametiaja lõppu. Tribunalil on õigus agressioonikuriteos süüdi mõistetud isikuid karistada vastavalt rahvusvahelisele õigusele.
Eesti on osalenud eritribunali ettevalmistavas töös alates 2022. aastast, olles osa 40 riigist koosnevast tuumikgrupist, kuhu kuulusid ka Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu esindajad. Tuumikgrupp lõpetas töö 2025. aasta kevadel, koostades tribunalile vajalike alusdokumentide projektid. Ukraina esitas tribunaliga seotud dokumendid Euroopa Nõukogule mullu 14. mail, mille järel andis Euroopa Nõukogu ministrite asemike komitee 24. juunil volituse allkirjastada kokkulepped tribunaliga ja asutada halduskomitee. Kokkuleppele kirjutasid alla Euroopa Nõukogu peasekretär ja Ukraina president 25. juunil ning Ukraina parlament ratifitseeris selle juuli keskpaigas.
Kokkuleppes osalemine toob kaasa eritribunali rahastamise kohustuse. Esialgsel hinnangul on eritribunali kulu 60–70 miljonit eurot aastas, mis jagatakse osalisriikide vahel. Kokkulepe on tähtajatu ning riigi rahaline kohustus saab olema pikaajaline.
Seaduse vastuvõtmist toetas 59 Riigikogu liiget.
Kaks eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE), millega viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu poliitreklaami läbipaistvuse määrusega.
Poliitilise reklaami avaldamisele seatakse määrusega kaks suuremat nõuet: reklaam tuleb avaldada koos poliitreklaami märgisega ning selle kohta tuleb koostada läbipaistvusteade. Märgistused tuleb reklaamile lisada sõltumata sellest, kas tegu on audiovisuaalse, trükimeedia-, interneti- või veebivälise reklaamiga. Reklaami nõuetekohase märgistamise ja läbipaistvusteate olemasolu eest vastutab reklaami avaldaja.
Erinõuded nähakse ette internetipõhisele poliitreklaamile, kui kasutatakse suunamis- ja edastusmeetodeid, mis põhinevad isikuandmete töötlemisel. Sellisel juhul tuleb teenusepakkujatel pidada arvestust, et tagatud oleksid nii isikuandmete kaitse kui ka läbipaistvuse nõuded.
Eelnõu kohaselt teevad Eestis poliitreklaami läbipaistvuse määruse täitmise üle järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Andmekaitse Inspektsioon. Eelnõuga nähakse nõuete rikkumise eest ette ka väärteokaristused.
Teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatused, millega loobutakse eraldi ekspertkomisjoni loomisest ning antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õigus küsida vajadusel erakondade rahastamise järelevalve komisjonilt arvamust, et aidata keerukamatel juhtudel selgitada, kas konkreetne teavitus, sõnum või tegevus kvalifitseerub poliitreklaami määruse tähenduses poliitreklaamiks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Isamaa fraktsiooni kuuluv Mart Maastik, Keskerakonna fraktsiooni kuuluvad Lauri Laats ja Vladimir Arhipov ning fraktsioonitu Kalle Grünthal.
Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust. Arutelu katkestamist toetas 21, selle vastu hääletas aga 42 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (759 SE), millega täpsustatakse e-riigi personaalsete teenuste õiguslikke aluseid.
Eesti teabeväravast eesti.ee saab eelnõu kohaselt sündmusteenuste pakkumiseks keskne kontaktpunkt, mis arendatakse tehnoloogianeutraalseks. Portaalis hakatakse kuvama kogu teenuseprotsessi isikustatud kujul.
Eelnõuga luuakse ka andmenõusolekusüsteem, kus inimesed saavad anda, hallata ja tagasi võtta oma nõusolekuid, ning volituste haldamise süsteem, kus ettevõtjad saavad hallata oma volitusi. Samuti luuakse eelnõuga tõlkeandmekogu, kus riigiasutused saavad hallata tellitavaid tõlkeprojekte. Eelnõu järgi avatakse tõlkevärav kõigile 2027. aastast, võimaldades nii masintõlget kui ka anonüümitud tõlkemälude kasutamist.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Ester Karuse, Tanel Kiige ja Andre Hanimäe algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (777 SE), millega pannakse erakondade rahastamise järelevalve komisjonile kohustus esitada kord aastas Riigikogule ülevaade oma tööst.
Algatajate sõnul on muudatuse eesmärk tugevdada demokraatia toimimist, parandada erakondade rahastamise läbipaistvust ning tagada avalikkusele regulaarne ülevaade erakondade rahastamise järelevalve seisust.
Kaks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud piiriülese asendusemaduse keelustamise seaduse eelnõu (762 SE), millega sooviti keelata Eestis nii riigisisene kui ka piiriülene asendusemadus. Algatajate sõnul sooviti eelnõuga ennetada riske ja kehtestada selge õiguslik vastutus asendusemaduse tellijatele, vahendajatele ja teenusepakkujatele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Õiguskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 46 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.
Samuti lükkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (758 SE), millega sooviti likvideerida Eesti Rahvusringhääling ja tunnistada kehtetuks selle tegevust reguleeriv seadus. Algatajate sõnul oli eelnõu eesmärk kaotada meediamaastikul maksumaksja rahaga ülal peetav meediakontsern ning luua rohkem eraõiguslikku avatud konkurentsi ja mitmekesisust avalikus infoväljas.
Läbirääkimistel võtsid sõna Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Liina Kersna Reformierakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Kultuurikomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 46 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.
Istung lõppes kell 20.06
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
