Täna avaldas välisministeerium eelmise aasta lõpus korraldatud teise avaliku arvamuse uuringu välispoliitilistel teemadel. Välispoliitiliste teemadega on enda hinnangul väga hästi või pigem hästi kursis 61% vastanutest.
Eesti avalikkus ootab välispoliitika suundade seast fookuse seadmist eelkõige ja võrdselt NATO kollektiivkaitse tugevdamisele ning Eesti ettevõtetele võimaluste loomisele (mõlemal 34%). Tähtsuselt kolmas prioriteet on uuringu järgi regionaalse koostöö tugevdamine Põhjamaade ja Balti riikidega (31%).
Eesti kuvandi tugevdamise aluseks välismaal nähakse eelkõige digiarengut ja kübervõimekust,mida nimetab ühe olulise valdkonnana 43% vastajatest. Teisteks olulisteks valdkondadeks on julgeoleku- ja kaitsekoostöö edendamine (33%) ning hariduse ja e-hariduse edendamine (31%). Lisaks rõhutab märkimisväärne osa vastajatest Eesti rolli väärtuspõhise riigina: inimõiguste ja vabaduste kaitset peab oluliseks 28%. Kultuuri nimetab Eesti rahvusvahelise silmapaistmise valdkonnana 17% vastajatest.
Ukraina ja Venemaa vaheliste rahuläbirääkimiste teemal leiab üle poole vastanutest (55%), et Ukraina ei peaks Venemaale ühtegi järeleandmist tegema. Rahvuste lõikes on eestlased selgelt järeleandmiste vastu: väitega, et Ukraina peaks loovutama Venemaale kõik praegu Venemaa kontrolli all olevad alad, ei nõustu 82% (nõustub 11%); ka Krimmi loovutamist ei toeta 71% vastajatest (nõustub 20%). Venelaste seas toetab Venemaa kontrolli all olevate alade loovutamist 40% (ei toeta 30% ja ei oska öelda 30%) ja Krimmi loovutamist 53%, samas kui „mitte ühtegi järeleandmist” toetab vaid 13% ning vastu on 60%.
Toetus Ukrainale püsib stabiilne. Enamik vastajaid on seisukohal, et Eesti peaks jätkama Ukraina toetamist, kas rahvusvahelise eestkõnelejana (23%), samal tasemel nagu enamik NATO ja EL-i riike (33%) või piirdudes peamiselt humanitaarabiga (27%). Vaid 13% leiab, et Eesti ei peaks Ukrainat toetama. Ukrainale antava toetuse vähendamise võimalike argumentidena nähakse pigem majanduslikke põhjusi kui allumist välisriikide survele. Küsitletutest 48% hinnangul tuleb aga Ukrainat igal juhul edasi abistada.
Ukraina ühinemist Euroopa Liiduga toetab 59% ja NATO-ga 51% küsitletutest. Venemaa-vastases sanktsioonipoliitikas toetab 29% ELis kokkulepitu piires püsimist ja 27% lisasamme koos teiste piiririikidega. Eesti vägede saatmist Ukrainasse pärast sõja lõppu toetab 42% vastanutest.
Kuigi Eesti ettevõtetele võimaluste loomist välisturgudel peetakse üheks olulisemaks välispoliitika suunaks, jagunevad väärtuspõhised hoiakud väliskoostöö põhimõtete puhul võrdselt kaheks. 38% vastanutest peab esmatähtsaks põhiväärtuste järgimist ning leiab, et riik ei peaks soodustama koostööd autoritaarsete või teistsuguste väärtustega riikidega ka juhul, kui need ei kujuta otsest julgeolekuohtu. Samas eelistab 38% vastanutest majanduskasvu nimel koostööd kõigi riikidega, tingimusel et julgeolekuriski ei nähta.
Iisraeli ja Palestiina konflikti teemal ei osanud pooled (50%) küsitletutest seisukohta võtta. 18% vastajatest leidis, et Eesti poliitika on õiges tasakaalus, 25% arvas selle olevat liiga Iisraeli-meelse ja 7% liiga Palestiina-meelse.
Uuring hõlmas seekord ka diasporaapoliitikat ehk väliseestlusega seotud küsimusi. 62% vastanutest nõustub väitega, et välismaal elavate eestlaste sidemete tugevdamine Eestiga aitab kaasa Eesti julgeoleku ning positiivse rahvusvahelise kuvandi tugevdamisele ja majanduse arengule. Diasporaapoliitika olulise osana tuuakse kõige sagedamini esile eesti keele ja kultuuri hoidmist ning levitamist maailmas (57%) ning vajadust tugevdada välismaal elavate eestlaste eesti identiteeti ja sidet päritolumaaga (50%), majanduskoostöö võrgustiku edendamist väliseestlaste abil (43%) ning Eesti positiivse maine ja nähtavuse suurendamist (42%).
Seisukohtade kujundamisel Euroopa Liidu ja USA vastuolude korral peeti Eesti jaoks kõige sobivamaks pragmaatilist lähenemist: 56% leiab, et Eesti peaks kujundama oma seisukoha vastavalt olukorrale ja püüdma leida kompromissi. Teise valikuna rõhutatakse solidaarsust Euroopa Liidu liikmesriigina (27%).
Arengukoostöö osas koonduvad sihtpiirkondade eelistused eeskätt paindliku lähenemise ümber. Kõige enam valitakse suunda, et Eesti peaks keskenduma nii meile lähedal kui ka kaugel olevatele piirkondadele vastavalt koostöövõimalustele (35%). Vastajate hinnangul on vaesemate riikide toetamisel kõige olulisem majanduskoostöö ning Eesti ettevõtetele võimaluste loomine välisturgudel (34%). Järgnevad vaesuse vähendamine (14%) ning demokraatia ja kodanikuühiskonna võimestamine sihtriikides.
Uuringu viis välisministeeriumi tellimusel läbi uuringufirma Saar Poll.
Uuringu raportiga on võimalik tutvuda välisministeeriumi veebilehel.
Loe teisi uudiseid SIIT
