Taristuminister Kuldar Leis on saatnud kooskõlastusringile riigiteede teehoiukava aastateks 2026–2029, mis seab lähiaastateks paika riigiteede arenduse ja korrashoiu põhimõtted ning rahastuse mahud. Kava järgi suunab riik juba tänavu teehoidu 281,4 miljonit eurot ning nelja aasta peale kokku veidi enam kui miljard eurot, arvestades ka mootorsõidukimaksust laekuvaid vahendeid.
Ministri sõnul seisab Eesti teedevaldkond lähiaastatel silmitsi ajaloolise ehitusmahuga. Plaanis on ellu viia taasiseseisvunud Eesti suurim neljarajaliste maanteede ehitusprogramm, mille käigus rajatakse Tartu ja Pärnu suunal kokku ligi 65 kilomeetrit neljarajalisi teid. Eesmärk on ehitada mõlemad maanteed aastaks 2035 täielikult neljarajaliseks. Selle saavutamine eeldab nii välisrahastuse olemasolu kui ka riigi järjepidevaid investeeringuid vähemalt senisel tasemel.
Leis rõhutas, et eelmisel aastal suunati teede rahastus selgesse kasvutrendi ning taristuehitus vajab pikaajalist stabiilsust. Tema sõnul on 2035. aasta eesmärgi täitmine võimalik ainult juhul, kui tulevased poliitilised otsused senist kurssi ei muuda.
Pärast seda, kui Tartu ja Pärnu suunalised põhimaanteed on neljarajaliseks ehitatud, avaneb võimalus jätkata samasuguste lahendustega ka teistel olulistel lõikudel. Minister märkis, et Narva suunal jätkatakse riigi eriplaneeringuga Haljala–Kukruse lõigul ning samal ajal tehakse ettevalmistusi eriplaneeringu algatamiseks Uulu–Ikla lõigul.
Järgneva nelja aasta jooksul investeerib riik põhimaanteede neljarajaliseks ehitamisse üle 376 miljoni euro. Pärnu suunal valmib ligi 45 kilomeetrit ning Tartu suunal umbes 20 kilomeetrit uusi neljarajalisi lõike, mis peaksid oluliselt parandama liiklusohutust ja sujuvust.
Lisaks neljarajalistele teedele keskendub teehoiukava ka olemasoleva teedevõrgu uuendamisele. Juba tänavu rekonstrueeritakse maanteid ligi 60 kilomeetri ulatuses Ida-Viru, Harju, Pärnu ja Tartu maakondades ning Viljandi- ja Valgamaal. Nelja aasta peale kokku ehitatakse põhjalikult ümber enam kui 180 kilomeetrit teid. Rekonstrueerimine tähendab teede täielikku uuendamist, sealhulgas teekatte ja aluskonstruktsioonide vahetust ning tee juurde kuuluvate rajatiste remonti või asendamist.
Oluliselt kasvab ka kruusateede tolmuvaba katte alla viimise rahastus. Kui mullu eraldati selleks 3,1 miljonit eurot, siis tänavu suureneb summa ligi neli korda, ulatudes 12 miljoni euroni. Sama suurusjärku investeeringuid on plaanis hoida ka järgnevatel aastatel.
Hüppeliselt suureneb ka liiklusohtlike kohtade ümberehitamise rahastus. Eelmise aasta 0,9 miljonilt eurolt kasvab see tänavu 5,8 miljoni euroni ning 2027. aastaks juba 8,6 miljoni euroni. Konkreetsete kruusateede ja ohtlike lõikude objektide nimekirjad avalikustab Transpordiamet pärast teehoiukava kinnitamist valitsuse poolt.
Lisaks alustatakse sel aastal Tiksoja silla ja ristmiku põhiprojekti koostamisega, mis kestab ligikaudu kaks aastat. Samuti on kavas rajada Keila lõunapoolne ümbersõit koos Keila jõe silla ja raudteeviaduktiga, mille ehitus on planeeritud aastateks 2027–2028.
Riigiteede teehoiukava annab tervikliku ülevaate riigi teede korrashoiu ja arenduse plaanidest aastateks 2026–2029 ning seab sihid kuni aastani 2035, määrates ära investeeringute mahu ja peamised prioriteedid kogu Eesti teedevõrgu arendamisel.
Loe teisi uudiseid SIIT
