Esmaspäeval tõusis elektrihind Eestis selle aasta kõrgeimale tasemele, ulatudes tipptundidel koguni 505 euroni megavatt-tunni kohta. Seniste prognooside kohaselt ei ole kiiret leevendust oodata, sest kõrge hinnatase võib püsida vähemalt nädala lõpuni. Elektrituru olukorda mõjutab korraga mitu ebasoodsat tegurit, millest peamised on külm ilm, suurenenud tarbimine ja napp tootmisvõimsus.
Kõrge elektrihinna peamine põhjus on järsult kasvanud tarbimine, mille on kaasa toonud külmad ilmad. Samal ajal on ilm tuulevaene, mis tähendab, et tuuleelektrijaamad toodavad tavapärasest märksa vähem. Probleem ei ole aga ainult Eesti-spetsiifiline – sarnane hinnatõus on tabanud ka Leedut ja Soomet, kus tuuleenergia osakaal elektritootmises on samuti suur.
Baltic Energy Partnersi juhatuse liikme Marko Alliksoni sõnul on Eesti elektrituru olukord naaberriikidega võrreldes isegi keerulisem, sest tootmisvõimsusi ei ole piisavalt. Tema hinnangul on hinnasurve üks peamisi põhjuseid see, et osa jaamadest on rivist väljas või töötavad piiratud mahus.
Alliksoni sõnul on praegu tootmisest väljas Auvere elektrijaam ning piiratud on ka Eesti elektrijaama kaheksanda ploki tootmine. Just nende puudumine suurendab hinnasurvet ning tõstab elektri hinda Eestis kõrgemale kui paljudes teistes piirkondades. Kui kõik põlevkivijaamad töötaksid täiskoormusel, oleks olukord tema hinnangul märksa leebem.
Tema sõnul eeldatakse sageli, et põlevkivijaamad suudaksid turule anda ligikaudu tuhande megavati jagu võimsust, kuid tegelikkuses on hetkel töös vaid veidi üle poole sellest mahust. Kui kogu olemasolev tootmisvõimsus oleks kasutusel, langeks elektrihind kindlasti vähemalt mõnevõrra.
Enefiti energiakaubanduse juhi kohusetäitja Tiit Hõbejõgi kinnitab, et tootjad on turule toonud kogu juhitava võimsuse, mis on tehniliselt töökorras. Tema sõnul töötavad praegu mitmed plokid nii Balti elektrijaamas kui ka Eesti elektrijaamas ning kõik, mis suudab hinda alla tuua, on juba kasutuses.
Hõbejõgi selgitab, et kaks vanemat elektrijaamaplokki ei tööta praegu mitte seetõttu, et neid ei pakutaks turule, vaid sellepärast, et need ei ole turutingimustel konkurentsivõimelised. Pakkumised on küll turul olemas, kuid hinnataseme tõttu ei mahu need turule.
Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk rõhutab, et vanade jaamade käivitamine ei oleks ka praeguse kõrge hinna juures kuigi tõhus lahendus. Nende probleem seisneb eelkõige väga suures ja kallis kütusekulus. Selleks, et jaamad oleksid tootjale kasumlikud, tuleks neid hoida töös pikema aja vältel, kuid praegune elektriturg on äärmiselt kõikuv.
Kilgi sõnul ei sobi vanad jaamad lühiajalisteks hinnatippudeks, kus ühel hetkel on hind väga kõrge ja järgmisel hetkel langeb järsult. Selliste lühikeste hinnahüpetega ei ole võimalik nende jaamade tööd efektiivselt planeerida ega majanduslikult õigustada.
Eleringi andmetel tarbiti eelmisel aastal Eestis kokku 8,3 teravatt-tundi elektrit, mis on ligikaudu ühe protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Kodumaine tootmine kattis sellest 63 protsenti, kuid ligikaudu kolme teravatt-tunni ulatuses jäi Eesti elektrisüsteem defitsiiti ja sõltus impordist.
Pikemas vaates näeb Elering lahendusena vajadust suurendada salvestusvõimsusi ning arendada kiiresti käivitatavaid elektrijaamu, näiteks gaasil töötavaid tootmisüksusi. Sellised jaamad suudaksid kiirelt reageerida tipunõudlusele ning nende tootmiskulu oleks võrreldes praeguste tipphindadega mõistlikum.
Lühiajalises plaanis jääb olukord siiski pingeliseks. Enefiti energiakaubanduse juhi Hõbejõgi sõnul hoiavad külmad ilmad elektrihinna kõrgel vähemalt nädala lõpuni. Teatud leevendust võib oodata nädala teises pooles, kui ilmastikuolud muutuvad.
Tema hinnangul võivad alates neljapäevast tuuleolud paraneda, mis suurendaks tuuleenergia tootmist kogu Baltikumis. Kui see realiseerub, võiks elektrihind hakata tasapisi langema. Seniks peavad tarbijad aga arvestama erakordselt kõrgete elektrihindadega ning olukorraga, kus süsteemi varustuskindlus pannakse tugeva surve alla.
Loe teisi uudiseid SIIT
