Elu on ettearvamatu. Pesumasin lõpetab töö just siis, kui kuueelarve on juba pingeline. Auto vajab remonti päev enne puhkusereisi. Hambaarst teatab, et kroon tuleb kohe paigaldada. Tuttavad olukorrad? Sellistes hetkedes on loomulik otsida kiiret lahendust – aga mitte iga lahendus pole võrdselt mõistlik.

Esimene samm: hinda olukorda ausalt

Enne kui hakkad laenuvõimalusi uurima, küsi endalt üks lihtne küsimus: kas see kulutus on tõesti vältimatu? Mõnikord tundub olukord kriitilisem, kui see tegelikult on. Katkine pesumasin on ebamugav, aga ehk saab nädala veel pesumajaga hakkama? Samas hambavalu või auto, milleta tööle ei jõua – need on tõelised hädaolukorrad.

Kui kulutus on vältimatu ja säästud ei kata, on laenamine mõistlik valik. Aga siit algab teine oluline otsus: millist laenu võtta?

Intressimäär vs krediidi kulukuse määr – mida tegelikult vaadata?

Paljud inimesed keskenduvad intressimäärale, aga see number üksi ei ütle kogu tõde. Tegelik laenukulu selgub krediidi kulukuse määrast (KKM), mis sisaldab kõiki tasusid – lepingutasu, haldustasud ja intressid kokku.

Näide: kaks laenu sama intressimääraga võivad lõppkokkuvõttes maksta väga erinevalt, kui ühel on kõrge lepingutasu ja teisel mitte. Seepärast tasub alati võrrelda just KKM-i, mitte ainult reklaamis välja toodud protsenti.

Kiirlaen vs väikelaen – mis vahe on?

Traditsiooniliselt on kiirlaenud olnud väikesed summad (50–1000 €), mida saab kätte loetud minutitega, aga mille intressid võivad küündida 40–50% aastani. Tagasimakseperiood on tavaliselt lühike – kuu või paar.

Tänapäeval pakuvad mitmed laenuandjad ka kiireid väikelaene, kus protsess on sama mugav, aga tingimused oluliselt soodsamad. Näiteks on võimalik laenata suuremaid summasid (kuni 20 000 €), valida pikem tagasimakseperiood (kuni 120 kuud) ja saada intressimäära alates 6,9% aastas.

Vahe on märkimisväärne. 1000 € laenates 40% intressiga maksad aastaga tagasi 1400 €. Sama summa 15% intressiga tähendab 1150 € – see on 250 € kokkuhoidu.

Viis küsimust, mida enne laenu võtmist endalt küsida

1. Kas saan endale igakuist makset lubada? Arvuta välja, kui palju jääb pärast kõiki püsikulusid kätte. Laenumakse ei tohiks ületada 30% sellest summast.

2. Mis juhtub, kui sissetulek väheneb? Hea laenuandja pakub paindlikkust – võimalust maksepuhkust võtta või graafikut muuta.

3. Kas olen võrrelnud vähemalt kolme pakkumist? Ära võta esimest laenu, mis ette tuleb. Võrdlemine võib säästa sadu eurosid.

4. Kas mõistan kõiki tasusid? Küsi alati täpset KKM-i ja kogu tagasimakstavat summat.

5. Kas laenutan tõesti vajaliku summa, mitte rohkem? Ahvatlus võtta “igaks juhuks natuke rohkem” on suur, aga iga lisaeuro maksab intresse.

Mida teha, kui laene on juba mitu?

Kui oled varem võtnud mitu väikest laenu erinevatest kohtadest, võib olla mõistlik need ühendada. Laenude refinantseerimine tähendab, et võtad ühe suurema laenu, millega tasud kõik vanad kohustused, ja maksad edaspidi ainult ühte makset kuus.

See lihtsustab eelarve jälgimist ja sageli vähendab ka kogukulu, sest uue laenu intress võib olla soodsam kui vanade laenude keskmine.

Kokkuvõtteks

Ootamatud kulutused on elu paratamatu osa. Oluline pole mitte see, kas neid tuleb, vaid kuidas neile reageerid. Kiire otsus ei pea tähendama läbimõtlematut otsust.

Võta aega võrrelda, loe tingimusi ja küsi endalt ausalt, kas suudad kohustuse kanda. Targalt valitud laen võib olla tõeline abikäsi – lihtsalt veendu, et valid selle, mis sobib just sinu olukorraga.