Apteegid üle Eesti on märganud, et alates sügisest on märgatavalt kasvanud sügeliste raviks mõeldud ravimite müük. Nii Tallinna kui Tartu Benu apteekide kogemus näitab, et sügelistevastaseid preparaate ostetakse varasemast sagedamini. Sama kinnitas ka Südameapteegi turundus- ja kommunikatsioonijuht Enel Kolk, kelle sõnul oli eriti silmatorkav ravimite müügikasv detsembris, mil apteekidest osteti tavapärasest rohkem nii kohapeal valmistatavaid ravimeid, retseptiravimeid kui ka käsimüügis olevaid preparaate.
Kolgi sõnul on olukord nüüd veidi rahunenud, kuid nähtud trend on siiski ebatavaline. Sügelised ei ole haigus, mis tavaliselt igal aastal just talvekuudel esile kerkib, mistõttu võib praegu rääkida pigem lainest kui juhuslikust tõusust.
Laagri perearstikeskuse juhataja Triinu-Mari Otsa sõnul on sügeliste esinemissagedus olnud varasemast kõrgem juba viimase aasta-kahe jooksul. Tema hinnangul on apteekritel sageli parem ülevaade haiguse levikust, sest arstideni jõuavad enamasti raskemad või ravile allumatud juhud, samuti need patsiendid, kes vajavad retseptiravimeid.
Otsa tõi välja, et arstina on ta märganud teatud ravimiresistentsuse kasvu. Eriti puudutab see tavapärast käsimüügiravimit permetriini, mille toime ei ole enam alati piisav. Miks resistentsus on sagenenud, ei ole tema sõnul veel selge.
Perearst rõhutas, et sügelised ei ole seotud kehva hügieeniga. Tegemist on nakkushaigusega, mis võib tabada nii lapsi kui täiskasvanuid. Täiskasvanud võivad küll olla teadlikumad ja osata sümptomeid varem märgata, kuid haiguse levik ei sõltu otseselt aastaajast ega elustiilist.
Kõige olulisemaks peavad nii apteekrid kui arstid seda, et ravi tehtaks korrektselt ja lõpuni. Otsa sõnul on äärmiselt tähtis ravida kogu keha, mitte ainult nähtavate löövetega piirkondi. Sügelislest elab kogu kehapinnal ning osaline ravi ei ole tõhus. Samuti peavad ravi läbima kõik lähikontaktid, eelkõige pereliikmed, kellega on olnud tihe nahakontakt.
Lisaks ravimitele mängib suurt rolli ka keskkonna puhastamine. Voodipesu ja riided tuleb pesta vähemalt 60-kraadises vees. Need rõivad, mida kuum pesu kahjustaks, tuleks panna sügavkülma, sest ka külm hävitab sügelislesta. Kui neid samme ei järgita, võib nakkus püsima jääda ja ravi osutuda ebaefektiivseks.
Apteekrite sõnul on sage viga see, et inimesed jätavad ravi pooleli kohe, kui sügelus taandub. Tegelikult tuleb ravikuur alati lõpuni teha, sest sümptomite ajutine kadumine ei tähenda, et haigus oleks täielikult välja ravitud. Sügeliste vastu on mitmeid ravimeid, kuid arstid eelistavad sageli apteegis kohapeal valmistatavat väävlisalvi.
Benu apteegi hinnangul on kõik sügeliste ravimid tõhusad, kui juhiseid ja hügieenireegleid korralikult järgida. Käsimüügiravimite puhul tuleb arvestada ka piisava kogusega, sest ühe inimese raviks kulub tavaliselt terve tuub salvi või geeli.
Sügelised levivad inimeselt inimesele peamiselt tiheda nahakontakti kaudu ning avalikelt pindadelt, näiteks bussidest, nakatumine ei ole tavapärane. Tallinna Koolitervishoiu kooliõe Ilona Leoki sõnul peetakse esmast nakatumist sageli ekslikult allergiaks, kuid allergiaravimid sügeliste vastu ei aita ega leevenda ka sügelust.
Sügelised avalduvad punetavate täppide ja villidena, mis tekivad sagedamini reite sisekülgedele, tuharatele, kõhule, randmetele ja sõrmede vahele. Kõige intensiivsem sügelus ilmneb tavaliselt õhtuti ja öösel. Kui haigus levib koolis, hoolekandeasutuses või muus kollektiivis, annavad terviseameti spetsialistid asutustele edasised juhised, kuigi eraldi statistikat sügeliste leviku kohta ametlikult ei peeta.
