www.minuaeg.com
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kolm seadust, millega muu hulgas reguleeritakse hoiu-laenuühistute tegevust ning suurendatakse omavalitsuste tegutsemisvabadust ja laiendatakse linna- ja vallaelanike kaasamise võimalusi.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (671 SE), mille eesmärk on suurendada hoiu-laenuühistute läbipaistvust ja liikmete aktiivsust ning suunata ühistud suurema järelevalve all toimivasse panga- või ühistupanga vormi. Praegu hoiu-laenuühistute tegevus finantsjärelevalvele ei allu.
Menetluse käigus tehtud muudatustega nähakse ette nõuded hoiu-laenuühistule, kel peab olema stressiolukorras piisavalt vahendeid, et hoiuseid 60 päeva jooksul välja maksta. Seaduse kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada hoiu-laenuühistute likviidsusriski maandamise täpsema korra, sealhulgas täpsustada likviidsuspuhvri koosseisu ja suurust.
Seadusega nähakse ette sätted, mis reguleerivad liikme ja liikmeks saada sooviva isiku õigust saada ühistu kohta teavet. Hoiu-laenuühistud peavad viima oma tegevuse mitme uue kõrgendatud nõudega kooskõlla hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobriks.
Muudatus näeb ette, kui hoiu-laenuühistu soovib jätkata krediidiasutuse, makseasutuse või krediidiandjana, peab ta esitama Finantsinspektsioonile hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks vastava tegevusloa taotluse. Kui hoiu-laenuühistu ei ole taotlust tähtajaks esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle tegevusluba andmast, peab ta vastavalt sätestatud tähtaegadele lõpetama olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute, makseteenuste osutamise või tarbijakrediidi väljastamise.
Reform viiakse ellu kolmes etapis aastatel 2026–2029. Esimeses etapis keelatakse uute ühistute asutamine ja hoiuseintresside reklaam, samuti tõstetakse uutele liikmetele sisseastumis- ja osamaksu. Teises etapis piiratakse volitamist, laenu- ja hoiuselepingute sõlmimist, tugevdatakse liikmete õigusi ning karmistatakse juhtimis- ja kontrollinõudeid. Kolmandas etapis peavad hoiuseid kaasata soovivad ühistud oma tegevuse ümber korraldama ühistupangaks ja taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba. Võimalik on jätkata tulundusühistu vormis ka makseasutuse või krediidiandjana. Tegevuse lõpetajad peavad sellest otsusest ametlikult teada andma.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk Isamaa, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Annely Akkermann Reformierakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 52 ja selle vastu oli 20 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (688 SE), mis suurendab omavalitsuste tegutsemisvabadust ning laiendab linna- ja vallaelanike kaasamise võimalusi.
Seadus muudab demokraatia tõhustamiseks paindlikumaks elanike kaasamise: kohaliku rahvaalgatuse puhul ei nõuta enam õigusakti eelnõu esitamist, vaid selle võivad elanikud esitada vabas vormis. Vähemalt 10 protsendil omavalitsuse hääleõiguslikest elanikest tekib võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, mille lõpliku läbiviimise otsustab volikogu. Samuti lubab seadus moodustada peale linnaosa- ja osavallakogude ka muid piirkonnakogusid, mille kaudu saavad kohalikud elanikud esitada valitsustele ja volikogudele ettepanekuid.
Seadus täpsustab volikogu ja valitsuse töö korraldust, näiteks vabanevad valla- ja linnasekretärid kohustusest juhtida kantseleid, et nad saaksid keskenduda juriidiliste ülesannete täitmisele. Kui seni võis valla- ja linnasekretärina töötada ka kutsetunnistuse alusel, siis alates 2028. aastast on vastavale ametikohale nimetamiseks vaja õigusalast kõrgharidust.
Seadusega lisatakse seadusesse selgesõnaline õigus pidada volikogu ja valitsuse istungeid ja koosolekuid elektrooniliselt, vähendatakse volikogu koosseisu häälteenamust nõudvate küsimuste hulka ning võimaldatakse volikogul seada põhjendatud juhtudel minimaalseid põhiõiguste piiranguid, näiteks lemmikloomade pidamise, heakorra- või kaubandustegevuse eeskirjas. Lisaks saab omavalitsus suuremad õigused kontrollida volikogu kehtestatud eeskirjadest kinnipidamist.
Seadusega tehakse muudatus, mille kohaselt võib volikogu lisaks esimehele palgaliseks muuta volikogu aseesimehe koha. Samuti täiendatakse volikogu liikmete volituste peatumise aluseid, nähes volituste lõppemise asemel peatumise ette ka omavalitsuse ametiasutuse ametnikuks nimetamisel.
Veel näevad muudatused ette võimaluse anda omavalitsusele seadusega või selle alusel pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle teisele omavalitsusele. Praegu toimub see valdavalt eraõiguslike juriidiliste isikute, näiteks ühiselt moodustatud mittetulundusühingute või sihtasutuste kaudu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Pipi-Liis Siemann Reformierakonna ja Toomas Uibo Eesti 200 fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 59 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Andorra Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse (765 SE). Seadus näeb ette Eesti ja Andorra vahelise topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise. Leping allkirjastati mullu septembris ning see vastab üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingule.
Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada riikidevahelisi investeeringuid. Leping piirab tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Maksupettuste tõkestamiseks loob lisavõimalusi vastastikuse teabevahetuse kohustus.
Eelmise aasta oktoobri seisuga oli Eestil kehtiv topeltmaksustamise vältimise leping 63 riigiga.
Seaduse vastuvõtmist toetas 65 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ka Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Toomas Uibo, Riina Sikkuti, Ants Froschi ja Peeter Tali esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks“ (770 OE). Otsusega luuakse kõigi fraktsioonide esindajatest koosnev uurimiskomisjon, et süstemaatiliselt analüüsida Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevust, rahastamisviise, seotust Eesti avaliku sektoriga, propagandaprojekte ja nendega kaasnevaid riske.
Seletuskirja kohaselt on Venemaa mõjutustegevus Eestis osa laiemast strateegiast, mis püüab nõrgestada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet, sihib Eesti venekeelset elanikkonda ja ühiskondlikku sidusust ning levitab Eesti riiki ja liitlasi kahjustavaid narratiive. „Komisjon on vajalik, et hinnata rahastusahelaid, tuvastada võimalik avaliku sektori toetuste roll, analüüsida MTÜde, isikute ja võrgustike osalust, hinnata sisejulgeoleku ja ühiskondliku sidususe kahjustamist ning teha ettepanekuid riskide maandamiseks,“ märkisid esitajad.
Otsuse kohaselt keskendub uurimiskomisjon neljale põhiteemale: Vene mõjutustegevuse rahastamine Eestis, Eesti avaliku sektori võimalik roll, propaganda mõju Eesti elanikkonnale ning hübriidsõja raamistik. Muu hulgas peab komisjon välja selgitama, millises ulatuses on Venemaa Föderatsiooni huve edendavad projektid, ühendused ja tegevused saanud otsest või kaudset rahastust Eesti riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt, omavalitsuste allasutustelt või nende kontrollitavatelt äriühingutelt.
Samuti peab komisjon selgitama, millises ulatuses on Eestis tegutsevad organisatsioonid, ühendused ja üksikisikud osalenud või olnud Venemaa mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud. Menetluse käigus tehtud muudatuse kohaselt peab komisjon välja selgitama ka selle, millises ulatuses on Venemaa mõjutus- ja lõhestustegevuses osalenud või sellega seotud olnud Eestis tegutsevad äriühingud.
Komisjoni ülesanne on anda Riigikogule terviklik ülevaade nii mõjutustegevuse ulatusest kui ka teha ettepanekuid seadusandlikeks, korralduslikeks ja julgeolekumeetmeteks. Koos sõltumatute ekspertidega peab komisjon välja töötama ettepanekud, kuidas ennetada ja vähendada mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud riske ning parandada ametiasutuste suutlikkust ohtude tuvastamisel, samuti tegema ettepanekuid õiguslike, organisatsiooniliste või rahastusalaste muudatuste tegemiseks.
Uurimiskomisjoni moodustamisel lähtutakse samast põhimõttest, mis on kokku lepitud Riigikogu erikomisjonide loomisel ning mille kohaselt on koalitsioon ja opositsioon komisjonis võrdselt esindatud. Lõpparuande peab komisjon Riigikogule ja avalikkusele esitama hiljemalt 1. veebruariks 2027.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 73 Riigikogu liiget.
Kolm eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud, presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ja uuesti arutatava töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (602 UA), millega parandatakse paindliku tööaja kokkuleppeid võimaldava eelnõu tekstis tehniline ebatäpsus.
Riigikogu võttis valitsuse algatatud seaduse algselt vastu 19. novembril. Seadus võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida senisest paindlikumas töökorralduses, kus osakoormusega töötaja saab soovi korral teha lisatunde täistööaja täitumiseni. Seaduse oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.
Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatakse seaduses eraldi nõuded, näiteks tuleb kokkulepe sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt kümme tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil. Parlament lisas menetluse käigus seadusesse sätte ennetamaks olukordi, kus ettevõte soovib näiteks seni täistööajaga töötanud töötajatega sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid kulude optimeerimiseks.
President Alar Karis jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata. Tema hinnangul rikuti seaduse menetlemisel põhiseadust, kui seda sooviti pärast vastuvõtmist vea parandamise teatisega muuta. Parandada sooviti sätet, mis käsitleb teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes. Vastuvõetud seaduses viidatakse, et lisatud peab olema teave töötundide arvestamise kohta, samas kui parandus puudutab töötaja õigust kokkuleppest keelduda. Presidendi sõnul ei olnud tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab lepingupoolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu pidas ta vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Riigikogu otsustas detsembri keskel, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma. Teisel lugemisel otsustas parlament muuta eelnõus viidet, mida pärast seaduse algset vastuvõtmist sooviti parandada veateatega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin ja Vladimir Arhipov Keskerakonna ning Madis Timpson Reformierakonna fraktsioonist. Kõne pidasid ka fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed Tanel Kiik ja Kalle Grünthal.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Katkestamist toetas 21, selle vastu oli aga 47 Riigikogu liiget.
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud, presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ja uuesti arutatava kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (664 UA), millega jäetakse muudatustest välja säte, millega sooviti kehtestada ajateenijatele kesktasemel eesti keele oskuse nõue.
Riigikogu võttis valitsuse algatatud seaduse algselt vastu novembris. Seaduse eesmärk on senisest paremini kaasata reservväelasi, ajateenijaid ja Kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid Kaitseväe tegevusse. Selleks luuakse muudatustega uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus. Muu hulgas loobutakse seadusega reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõudest, sätestatakse tegevväelase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise võimalus ning nähakse ette, et puhkusele minekul makstakse eraldi sõidukulu hüvitist vaid välisriigis elavale ajateenijale.
Menetluse käigus viidi seadusesse ka muudatus, mille kohaselt peavad kutsealused ajateenistusse saamiseks valdama vähemalt kesktasemel eesti keelt. Muudatusettepaneku selgituse kohaselt toimub ajateenijate väljaõpe eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ja spetsiifilisi erialaseid termineid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistab tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist.
President Alar Karis jättis seaduse detsembri algul välja kuulutamata. Tema hinnangul rikutakse seadusega võrdse kohtlemise põhimõtet, sest sellega antakse kaitseväekohustuse täitmisel põhjendamata eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt. President pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Riigikogu otsustas detsembri keskel, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma. Teisel lugemisel otsustatigi võtta vaidlusalune säte eelnõust välja ning riigikaitsekomisjon plaanib algatada ajateenijatele keeleoskusnõude kehtestamiseks eraldi eelnõu.
Teise lugemise läbis ka Riigikogu liikme Mario Kadastiku algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (776 SE), mille eesmärk on lahendada energiakriisi taustal esile kerkinud kitsaskohti. Eelnõu kohaselt kaob eelkõige koduseks tarbeks taastuvenergia tootjatel kohustus maksta elektrivõrgu alakasutustasu.
Niinimetatud fantoomliitumiste probleemi lahendamiseks tehti elektrituruseadusse 2023. aastal täiendused, mille järgi peavad kasutuseta seisva liitumisvõimsuse omanikud hakkama alates tänavu märtsist tasuma võrgu alakasutustasu. Eelnõu kohaselt vabastatakse kuni 15 kW tootmisseadmete omanikud alakasutustasu maksmise kohustusest, kui neil ei õnnestu kord aastas vähemalt 95 protsendi ulatuses oma liitumisvõimsust vähemalt ühe kauplemisperioodi ulatuses eesmärgipäraselt kasutada.
Seletuskirjas märgitakse, et taastuvenergia mikro- ja väiketootjad, kes on samaaegselt ka tarbijad, edastavad üldjuhul elektrivõrku üksnes enda tarbimisvajadusest üle jäävat elektrienergiat ehk ei tooda elektrienergiat oma majandus- ega kutsetegevusena ning nende koormamine samade nõuetega nagu suurtootjaid on ebaproportsionaalne. Vabastus puudutab jaotusvõrgus 3700 liitumispunkti, kus on tootmisvõimsust kokku 143 MW ning kelle keskmine alakasutustasu aastas oleks 114 eurot.
Alakasutustasu vabastus rakendub ka hanke võitnud saartalitlusvõime teenuse pakkujale. Lisaks edendatakse eelnõuga energiasalvestusüksuste laiemat kasutuselevõttu topeltmaksustamise kaotamise kaudu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mario Kadastik Reformierakonna, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis kaks eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (778 SE), mille eesmärk on vähendada tugevate sünteetiliste kasvuhoonegaaside kasutust ja piirata nende heitkoguseid.
Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu uute, osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevate määrustega. Muu hulgas ajakohastatakse eelnõuga viiteid, täpsustatakse kutsete ja lubade andmise korda ning laiendatakse reguleerimisala uutele ainerühmadele.
Oluline osa muudatustest on suunatud fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside kasutamise vähendamisele ja keskkonnahoiu parandamisele. F-gaasid on sünteetilised gaasid, millel on tugev kasvuhooneefekt, näiteks SF6 on 23 000 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Kuna F-gaase leidub tavalistes külm- ja kliimaseadmetes ning alajaamades olevates elektrilülitites, seab eelnõu rangemad nõuded nende käitlemisele, kontrollile ja aruandlusele.
Uut tüüpi fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete omanikud peavad hakkama seadmeid registreerima ja tegema lekkekontrolle. Külma-, kliima- ja soojuspumpade käitajate kutsetunnistused muutuvad tähtajaliseks ning käitlemisloa kohustus laieneb ka looduslikele külmaainetele.
Mitmes valdkonnas vähendatakse samal ajal halduskoormust, näiteks kaob eelnõuga kohustus registreerida eluhoonetesse paigaldatud suurema võimsusega soojuspumpasid, lihtsustatakse F-gaaside aruandlust ja kehtestatakse künniskogused, mis vähendavad andmete esitamise kohustust.
Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Tamm Eesti 200 fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seaduse (ohjeldusmeetmete rakendamine) eelnõu (780 SE), millega luuakse selge õiguslik alus ohjeldusmeetmete rakendamiseks olukordades, kus patsiendi psüühikahäirest või kehalisest haigusest tulenev seisund muudab ta otsusevõimetuks ja tekitab otsese ohu tema enda või teiste elule ja tervisele. Sellised olukorrad võivad tekkida vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi või statsionaarse õendusabi osutamisel, kui patsiendi käitumine ei võimalda tervishoiuteenust ilma kohese sekkumiseta edasi osutada.
Praegu tohib ohjeldusmeetmeid rakendada üksnes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi raames, kuid praktikas on vajadus sekkuda sageli ka vabatahtlikult ravil olevate patsientide või patsientide puhul, kes viibivad väljaspool psühhiaatriaosakonda, näiteks erakorralises meditsiinis, intensiivravis või kiirabis. Sellise vajaduse võivad põhjustada näiteks joobeseisund, deliirium või muu seisund, mis muudab patsiendi käitumise ettearvamatuks ja ohtlikuks.
Õigusraamistiku kehtestamine tagab patsientide ja tervishoiutöötajate ohutuse ning ühtlase ja kvaliteetse ravi, võimaldades vältida olukordi, kus sekkumise õiguspärasus on vaieldav. Kuigi ohjeldusmeetmete rakendamisega kaasneb tervishoiuteenuse osutajatele täiendav jälgimis- ja dokumenteerimiskohustus, vähendab uus kord halduskoormust vaidluste lahendamisel.
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas tagasi Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta“ eelnõu (746 OE). Eelnõuga sooviti, et valitsus töötaks välja seaduseelnõu, millega kehtestataks Eesti pangandussektorile aastateks 2026–2028 ajutine solidaarsusmaks. Maksumäär olnuks ettepaneku kohaselt 30 protsenti panga aastasest kasumist ning kogutavat raha saanuks esitajate sõnul kasutada Eesti majanduse toetamiseks ja riigi tulubaasi tugevdamiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 15 Riigikogu liiget, samas kui otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält. Seega langes eelnõu menetlusest välja.
Istung lõppes kell 18.25
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
