www.minuaeg.com
Alates 2026. aasta suvest hakkab kõigile väljastpoolt Euroopa Liitu tellitud väikepakkidele kehtima kolmeeurone lisatasu. Muudatuse eesmärk on vähendada eeskätt Hiina odavkaupade populaarsust ning suunata tarbijaid rohkem Euroopa-sisese kauba poole. Ekspertide hinnangul jääb selle sammu mõju aga tagasihoidlikuks ning tarbijate ostukäitumist see oluliselt ei muuda.
Kui alates järgmise aasta juulist tellitakse Euroopa Liidu välisest riigist pakk, mille väärtus jääb alla 150 euro, lisandub hinnale kolmeeurone tollimaks. Omniva kommertsjuhi Sven Kukemelgi sõnul ei pea ostja selle tõttu eraldi midagi tegema, sest enamik rahvusvahelisi e-kaubandusplatvorme arvestab tasu juba toote lõpphinna sisse. See tähendab, et ostukorvis kuvatav summa sisaldab ka uut maksu ning tarbija jaoks jääb protsess sama lihtsaks kui varem.
Kukemelgi hinnangul on suured platvormid oma klientidele lubanud, et täiendavaid makseid neile hiljem ei lisandu. Praktikas tähendab see, et kolm eurot jaotub kogu ostu hinnale ning ostja ei pruugi hinnatõusu isegi otseselt tajuda.
Muudatuse üks peamisi eesmärke on elavdada Euroopa ettevõtlust ja pidurdada odavate Aasia kaupade tulva. Eesti e-kaubanduse liidu tegevjuht Tõnu Väät on aga skeptiline, kas see eesmärk tegelikult täitub. Tema sõnul on viimase kahe aasta jooksul Aasiast Eestisse tellitud pakkide hulk kasvanud lausa kümnekordselt ning ka varasem käibemaksu lisandumine väikepakkidele ei vähendanud tellimuste arvu.
Väädi hinnangul jääb kolmeeurone lisatasu tarbija jaoks liiga väikeseks, et see mõjutaks otsust tellida või mitte. Kui keskmine Hiinast tellitava paki väärtus on umbes 20 eurot, tähendab uus tasu ligikaudu kümneprotsendilist hinnatõusu. Paar aastat tagasi kogesid tarbijad aga veelgi suuremat hinnakasvu, mis ei vähendanud tellimuste hulka märkimisväärselt. Seetõttu on tema sõnul üsna kindel, et ka seekord ei muutu tarbijate harjumused.
Positiivse küljena näevad nii Väät kui ka Kukemelk asjaolu, et lisatasust laekuv raha jõuab Euroopa Liidu eelarvesse. Kukemelgi sõnul on see Euroopa jaoks oluline tuluallikas, mida saab kasutada näiteks kaitsetaristu rajamiseks või majanduse elavdamiseks. Tema hinnangul on tegemist rahaga, mis jääb Euroopa-sisesse ringlusse ja toetab seeläbi laiemalt majandust.
Väät suhtub sellesse siiski ettevaatlikumalt. Tema sõnul on kaheldav, kas tavakodanik sellest rahast otseselt kasu saab. Seni ei ole tema hinnangul olnud selget tunnetust, et sellised tasud suunataks näiteks keskkonnaprobleemide lahendamisse, jäätmekäitlusse või tollisüsteemi tõhustamisse. Kuidas raha tegelikult kasutusele võetakse, selgub alles tulevikus.
Lisaks arutatakse Euroopas juba uusi samme. Ühe ettepanekuna on laual kaheeurone pakendimaks kõigile e-kaubanduse kaudu tellitud kaupadele. Kaupmeeste liidu juhi Nele Peili sõnul käib arutelu selle üle, et ka e-kaubandus peaks osalema pakendijäätmete kulude katmises. Suur küsimus on aga, kellele see kohustus langeb olukorras, kus toote tootja asub väljaspool Euroopa Liitu, näiteks Hiinas.
Seega liigub Euroopa samm-sammult rangema regulatsiooni suunas, kuid vähemalt praegu leiavad eksperdid, et kolmeeurone lisatasu ei ole piisav, et muuta tarbijate harjumusi või oluliselt vähendada Hiina odavkaupade tellimist. Tarbijad maksavad veidi rohkem, kuid tellimisnupule vajutavad nad suure tõenäosusega ka edaspidi.
