Alates 1. jaanuarist 2026 tõusevad Eestis nii tubakatoodete kui ka alkoholi aktsiisimäärad 10 protsenti. Praktika näitab, et aktsiisitõus kandub enamasti edasi ka lõpphindadesse, mistõttu peavad tarbijad arvestama kallimate toodetega.
Kuigi nii tubaka- kui ka alkoholiaktsiisi määrad olid tänavu juba kõrgemad kui aasta varem, on tubakaaktsiisi laekumine olnud oodatust parem. Kümne kuuga on riigieelarvesse laekunud 1,7 miljonit eurot rohkem tubakaaktsiisi kui möödunud aastal samal perioodil. Alkoholiaktsiisi laekumine on samas jäänud mullusele alla, kuid selle üheks oluliseks põhjuseks peetakse eelmise aasta lõpus toimunud ulatuslikku alkoholi varumist ladudesse.
Maksu- ja Tolliameti aktsiiside osakonna juhataja Jekaterina Nikitina selgitas, et varuti eelkõige kanget alkoholi, millelt laekub ka suurim osa alkoholiaktsiisist. Samas ei ole tarbimisse jõudnud kogused aastases võrdluses vähenenud, mis viitab sellele, et tarbijate tegelik tarbimine pole langenud, vaid maksulaekumiste ajastus on muutunud.
Nikitina sõnul tugineb riik eelkõige rahandusministeeriumi prognoosidele, mida vajaduse korral aasta jooksul korrigeeritakse. Tubakaaktsiisi laekumine vastab praegu prognoosidele, alkoholiaktsiisi puhul on aga ajutine mahajäämus otseselt seotud ladudesse varumisega, mitte tarbimise vähenemisega.
Aktsiisitõusudega kaasneb alati risk, et osa tarbijaid hakkab otsima soodsamaid või isegi ebaseaduslikke alternatiive. Maksu- ja Tolliamet rõhutab siiski, et just legaalselt toodetud ja maksustatud tubaka- ning alkoholitoodete puhul kehtivad ranged kvaliteedi- ja ohutusnõuded. Mustal turul levivad ebaseaduslikud tooted on kontrollimata ning nende tarbimine kätkeb oluliselt suuremaid terviseriske.
Tubakatoodete tarbimiskultuuris on samal ajal näha selgeid muutusi. Kuigi tavasigaretid on jätkuvalt kõige populaarsem tubakatoode, kasvab alternatiivsete tubakatoodete tarbimine aasta-aastalt. See viitab sellele, et paljud tarbijad ei suundu mustale turule, vaid otsivad pigem legaalseid, kuid sageli odavamaid alternatiive.
Alternatiivsete tubakatoodete hulka kuuluvad näiteks elektroonilised sigaretid, nikotiinipadjad, kuumutatavad tubakatooted ja muud sarnased tooted, mis on samuti aktsiisiga maksustatud. Varimajanduse uuringud näitavad, et eriti 18–50-aastased tarbijad eelistavad üha enam just neid alternatiive, samas kui vanemad tarbijad jäävad pigem truuks traditsioonilistele sigarettidele.
Mis puudutab piirikaubandust, siis ka siin ei pruugi pilt olla nii lihtne, kui esmapilgul tundub. Läti tõstab alkoholiaktsiisi 2026. aasta märtsis ning veelgi suurem tõus on kavandatud 2028. aastaks. Tubakaaktsiisi tõus on Lätis planeeritud järk-järgult järgmisteks aastateks. Kui võrrelda Eesti ja Läti aktsiisimäärasid eri tootekategooriate lõikes, siis on mitmed tooted Eestis maksustatud isegi madalamalt kui Lätis.
Nikitina sõnul ei pruugi seetõttu alkoholi või tubakatoodete soetamine Lätist olla alati odavam. Maksu- ja Tolliamet analüüsib pidevalt nii Eesti kui ka Läti piiriäärsete poodide müügi- ja käibeandmeid ning võrdleb eri aastate statistikat. Seni ei ole 2025. aastal täheldatud piiriülese müügi kasvu võrreldes varasemate perioodidega, kuigi olukorda jälgitakse ka edaspidi. Olulist rolli võivad mängida ka Lätis 1. augustist kehtima hakanud rangemad müügipiirangud, mis võivad piirikaubandust pidurdada.
Oktoobri andmed näitavad, et ladudesse on taas varutud eelkõige kangemat alkoholi, sarnaselt varasematele aastatele. Need varud jõuavad müüki uue aasta esimestel kuudel ning mõjutavad seeläbi oluliselt alkoholiaktsiisi laekumist. Tubakatoodete puhul sellist trendi ei esine, kuna kehtivad rangemad müügipiirangud.
Kui aktsiisimäära tõus langeb kokku maksumärgi kujunduse muutusega, on vanade maksumärkidega toodete müük lubatud vaid kolm kuud. See tähendab, et jaanuaris tõusva aktsiisimäära ja uue kujunduse korral võib vana maksumärgiga ja vana määraga tooteid müüa kuni märtsi lõpuni. Seejärel tuleb tooted turult eemaldada, vahetada maksumärgid ning tasuda juba kõrgem aktsiisimäär. Selline kord on kehtestatud selleks, et tagada riigieelarvesse planeeritud maksulaekumised ja vältida maksude edasilükkamist ladustamise kaudu.
